Panda kõhubakterid aitavad tal bambust süües priskust koguda
Hiidpandad ehk bambuskarud söövad ainult bambuse lehti ja võrseid, kuid on sellest lahjast toidust hoolimata ikka prisked ja terved. Nüüd on Hiina teadlased avastanud, kuidas panda kõhus elavad bakterid aitavad tal seda saavutada.
Fuwen Wei Hiina Teaduste Akadeemia zooloogia instituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Cell Reports, et kevadel, kui bambus ajab võrseid, hakkab panda kõhus kasvama rohkesti baktereid, kes hõlbustavad tal valgurikastes võrsetes leiduvate toitainete omastamist. Nii pakseneb panda rasvakiht ja tõuseb kehakaal.
Neil aastaaegadel, mil närimiseks on saada ainult bambuse lehti, läheb selle bakteri hulk panda mikrobioomis väiksemaks ja panda võtab kehas talletatud toitained kasutusele.
See, et panda mikrobioom aastaajati muutub, on olnud teada ennegi. Mikrobioom muutub aastaajast sõltuvalt paljudel teistelgi loomadel, näiteks ahvidel, kes söövad suvel puuvilju, kuid talvel puukoort. Samuti näiteks Tansaanias elavatel hadzadel, küttide-korilaste hõimul, muutub mikrobioom aasta pikku vastavalt saadaolevale toidule.
Wei ja ta kaaslased on nüüd aga välja selgitanud, et pandade mikrobioomi muutused ja kevadsuvine kaaluiive on omavahel ka põhjuslikult seotud. Selleks tegid nad katseid hoopis hiirtega.
Katsehiired olid kasvatatud nii, et nende kõhus puudusid alguses bakterid sootuks. Siis siirdasid teadlased hiirtele panda kõhubaktereid, mis olid võetud mõnel juhul võrsete, mõnel juhul lehtede söömise ajajärgul. Seepeale hoiti hiiri bambusepõhisel dieedil.
Selgus, et võrsete söömise ajal võetud bakterikooslusega hiired võtsid kaalus märgatavalt rohkem juurde kui lehtede söömise ajal võetud bakterikoosluse saanud hiired.
Teadlased selgitasid ka välja, et see bakter, keda on võrseteajal pandadel rohkem, Clostridium butyricum, kutsub oma ainevahetussaaduse butüraadiga hiirtel esile ööpäevarütme reguleeriva geeni Per2 aktiveerumise. Selle kaastoimena hoogustub hiirtel ka rasvhapete ja lipiidide süntees ja talletus.
Hiirtel tegid Wei ja kolleegid katseid sellepärast, et hiidpanda on ohustatud liik, kellega niisuguseid katseid teha ei tohi.
Teadlased kavatsevad panda mikrobioomi ja selle talitlust põhjalikult edasi uurida, lootuses, et õnnestub välja töötada näiteks probiootikume, mida pandadele vajaduse korral tervise turgutamiseks pakkuda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik