Harilikult suunatakse autistlikud lapsed teraapiasse peale diagnoosi saamist ehk reeglina mitte enne teist sünnipäeva. Nüüd soovitab rahvusvaheline teadlasrühm alustada teraapiaga juba lapse esimese eluaasta jooksul, mil tema aju ja mõistus arenevad tormilise kiirusega. Uurijate sõnul võib varajane teraapia osutuda hilisemast tõhusamaks, vahendab The Conversation.

Oma uuringus pakkusid autorid teraapiat 12 kuu vanustele lastele ja hindasid nende tervist uuesti, kui lapsed said kolme-aastaseks. Võrreldes kontrollrühma ehk teraapiat mitte saanud lastega käitusid selle läbinud lapsed vähem autistlikult: neil oli vähem suhtlusraskusi ja korduvaid käitumismustreid. Neil esines vähem ka teisi autismi tundemärke, mille alusel autismispektri häireid diagnoositakse.

Autismi diagnoos

Nagu kõiki närvisüsteemi arenguga seotud häireid, diagnoositakse ka autismi puudujäägipõhiste kriteeriumite järgi. Teisisõnu hinnatakse laste juures seda, millega nad hakkama ei saa. USAs kasutatava diagnoosi- ja statistikajuhendi järgi peab inimesel autismi spektrisse kuulumiseks olema püsivaid vajakajäämisi suhtluses teiste inimestega ja üldises suhtluskäitumises.

Tänapäeval loetakse varasemast märkimisväärselt rohkem lapsi nende hulka, kellel esineb raskusi teistega suhtlema õppimises. Seetõttu saab varasemast rohkem lapsi ka autismidiagnoosi. Näiteks Austraalias moodustavad autismispektri häirega inimesed nüüdseks kaks protsenti elanikkonnast.

Suhtlusraskused, piiratud käitumismustrid ja tajuhäired võivad muuta lapse vanemaks saades raskemaks ka suhete loomist, hariduse omandamist ja tööturul läbi löömist. Nii võib neile muredele juba varakult tähelepanu pööramine aidata lastel valutumalt suureks kasvada, osutavad uuringu autorid. Uus teraapia peaks uurijate sõnul toetama juba varakult laste suhtlusoskust ja vähendama sel moel suhtlustõrkeid laste edasises elus.

Teraapia ise

Kirjeldatud teraapia iBASIS-VIPP põhineb hea vanemluse videolävimise (VIPP) programmil. Teraapiat õpetatakse lapsevanematele ja hooldajatele, et nemad kui oma lapse jaoks kõige olulisemad inimesed võiks seda ise läbi viia.

iBASIS-VIPP annab vanematele video alusel tagasisidet, et kuidas võiks nad oma lapse suhtlusmärke paremini mõista ja vastata lapsele viisil, mis arendaks viimase suhtlusoskust. Vanemate ja laste omavahelist suhtlust filmitakse erinevate argitegevuste, näiteks söömise ja mängu ajal. Videote põhjal aitab väljaõppinud terapeut vanematel mõista, kuidas laps nendega suhtleb ja mida võiks nad vastates paremini teha. 

Uurijate sõnul on lapse varase suhtlusoskuse arenguks väga oluline, et vanemad temaga vestleks. Sealt järgmise sammuna õpib laps ära juba keerukamad oskused, sealhulgas ise rääkima. Uurijad osutavad samas, et vanema ja lapse omavaheline suhtlus ei põhjusta kuidagi autismi: autismispektri häire diagnoosi saavad lapsedd on juba sündides haavatavamad. 

Uus teraapia püüab eeskätt toetada vanema ja lapse omavahelist suhtlust ning sel moel rikastada laste suhtluskeskkonda. Nii luuakse igale lapsele erinevaid õppimisvõimalusi, mis vastavad just tema isiklikele võimetele. Nimelt lähtub teraapia eeldusest, et erinevalt arenevad lapsed kogevad maailma ja õpivad uusi oskusi samuti erinevalt. Mõistes iga imiku ainulaadseid oskusi ja huvisid, saavad uurijad enda sõnul neid tugevusi kasutada tema tulevase arengu alustalana.

Mis siis selgus?

Uuringus osales 103 imikut Perthist ja Melbourne'ist. Kõigi uuritud laste käitumine viitas varakult autismile. Näiteks vaatasid nad vähem teistele silma, matkisid vähem teiste liigutusi ja naeratasid teistele vähem.

Valimist said 50 juhuslikult valitud last viie kuu jooksul iBASIS-VIPP teraapiat. Ülejäänud 53 last said tavapäraseid kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid, näiteks psühholoogi, kõnepatoloogi ja tegevusterapeudi tuge. Kõigi laste arengut hinnati 18 kuu vanuselt ning uuesti kahe- ja kolme-aastaselt.

Kui lapsed olid kolmeaastased, vaatasid nende arenguandmed üle sõltumatud arstid. Teadmata, millist teraapiat iga laps sai, tegid nad kindlaks, kas lapse käitumine vastas autismi diagnoosi tingimustele või mitte.

iBASIS-VIPP teraapia osutus sedavõrd tõhusaks, et selle läbinud lastest osutus kolme-aastaselt ametlikult autistlikuks vaid 6,7 protsenti. Kontrollrühma lastest oli selliseid lapsi aga kolm korda rohkem ehk 20,5 protsenti.

Ehkki enamikul uuritud lastest oli kolmeaastaselt endiselt teatud arenguraskusi, edendas teraapia just nende suhtlusoskust, mistõttu ei vastanud lapsed diagnoosi tingimustele. 

Teraapia mõjus uurijate sõnul hästi ka vanematele, kes õppisid oma lapse isikupärasele suhtlusele paremini vastama. Võrreldes kontrollrühmaga teatasid teraapiarühma laste vanemad, et nende laste keelekasutus arenes kiiremini. Igal juhul on uurijate sõnul tegu esimese teadaoleva juhtumiga, mil diagnoosieelne teraapia mõjutab autismi diagnoosi otsust.

Kuhu edasi?

Autorid loodavad oma tulemustest edaspidi abi varajaste arenguraskustega laste toetamisel. Siiani püüdsid paljud autismiteraapiad laste arengut toetada, muutes laste endi käitumismustreid. Uus teraapia ei keskendu aga otseselt lapsele, vaid last ümbitsevale suhtluskeskkonnale, kohandudes iga lapse omapärale.

Kuna teraapia säästis osasid lapsi autismi diagnoosist, tõendab see uurijate sõnul tugevalt, et arenguraskustega lapsi tuleks toetada võimalikult varakult ja enne diagnoosi saamist. Uurijad laiendavad oma seisukohta mistahes arenguhäiretega lastele: neile tuleks läheneda varakult ja ilmnenud toimetulekuraskuse järgi, mitte diagnoosi olemasolu põhjal.

Ühendkuningriigi riikliku autismiseltsi esindaja Tim Nicholls jääb aga kriitiliseks. Tema sõnul ei ole autism haigus ning seda ei tuleks ravida ega alla suruda. Kuna teraapia kuulutati uuringus tõhusaks just seetõttu, et see vähendas autistlikku käitumist, võib see Nichollsi sõnul tekitada muret paljudele autistidele ja nende peredele. 

Kuigi Nicholls tunnustab uuringu mõningaid tehnilisi tugevusi, tekitab temas küsimusi töö üldine eeldus. Väga varajane sekkumine ei tohiks tema sõnul inimeste eripärasid alla suruda, vaid peaks toetama autistlikke inimesi läbi nende elutee. Nicholls lisab, et tulevastes uuringutes tuleks autistlikke inimesi kaasata kõigisse uurimisetappidesse.

Töö tulemustest kirjutatakse ajakirjas JAMA Pediatrics.