13. sajandi alguses oli Valjala maalinnus tugevaim ja võimsaim saarlaste kants, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänavu tegi arheoloogiadoktor Marika Mägi avastuse, mida varem polnud teada – sellel linnusel oli veel ümber teine ringvall.

"Ega me päriselt ei saa ju öelda, milline see ringvall oli, sest seda ju enam ei ole. Aga siit kaevandist me näeme, et see on vähemalt siin olnud umbes 2,7 kuni kolme meetri laiune ja tõenäoliselt inimese kõrgune või midagi taolist. Põhimõtteliselt oli see väga oluline lisakindlustus," kirjeldas Mägi.

Linnusevallist ehk sadakonna meetri kauguselt tuli samuti huvitav muistne leid välja.

"Nagu me arvasime, siin tundub olevat olnud mingi hoone, mis on olnud ilmselt palkidest ja palkide all on olnud kividest vundament. Ja need kivid on siin kenasti näha, see vöönd. Need on hästi robustsed majapidamiskeraamika killud, majapidamises kasutatud potikillud," rääkis Mägi.

Ta kinnitas, et vaatamata sajandite möödumisele ei teata saarlaste muistsetest linnustest üldsegi veel kõike. Ja just uurimistöid tegevale sihtasutusele Osiliana Kristjan Rahu poole miljoni euro suurune annetus viieks aastaks võimaldab Saaremaa 13. sajandi ajalugu paremini uurida.

"Osilianal on konkreetne plaan võtta juba järgmisel aastal ette Kaarma maalinn, mida küll juba natuke on kaevatud 19. sajandi lõpus, aga need olid meie mõistes amatöörkaevamised. Ja nendest isegi leide ei ole säilinud, mingi väike kirjeldus. Nii et me ei tea isegi Kaarma maalinna täpset rajamise aega. Kas see linnus oligi olemas enne muistset vabadusvõitlust või see rajatigi selle käigus. Kõik uksed ja võimalused on lahti," rääkis Mägi.

Arheoloogiadoktor usub, et Saaremaa maapõues on peidus veel küllaldaselt saladusi, mis uurimistöödega annavad sajandite taguse eluolu kohta olulist infot.

"Ma arvan, et kui me jätkame oma uurimistööga ja tänapäevaste võimalustega, siis vähemalt Saaremaa ja ilmselt ka terve Eesti 13. sajandi ajalugu tuleks küll päris põhjalikult ümber kirjutada," ütles Mägi.