Päriselus asendavad neil hambaid aga kiused, suulaest rippuv sarvainest plaadistik, millega nad sõeluvad endale veest söögipoolist nagu väikesi koorikloomi, limuseid, kalu ja loomhõljumit.

Lootehambad annavad aga tunnistust, et kiusvaalaliste evolutsioonilistel eellastel on ikkagi ka hambad suus olnud.

Ameerika paleontoloogid on nüüd avastanud, et 25 miljonit aastat tagasi elanud kiusvaalalisel Aetiocetus weltonil olid täiskasvanuna olemas mõlemad, nii hambad kui ka kiused.

Eric Ekdale San Diego Osariigiülikoolist ja Thomas Demere San Diego Loodusmuuseumist uurisid Oregoni rannikult avastatud koljufossiili kõrglahutustomograafis.

Kiuseid ei tuvastanud nad siiski otseselt, vaid märkasid digitaalselt rekonstrueeritud suulaepildil auke ja vagusid, mis olid ühenduses luusisese veresoonekanaliga, nii nagu tänapäevastelgi kiusvaalalistel.

Samas olid hästi arenenud veel ka hambaid verega varustanud kanalid. Nii tundub, et omaaegsetel kiusvaalalisel oli suu päris tihedalt varustust täis, nii hammustamiseks kui ka filtreerimiseks.

Rekonstruktsioonilt paistab, et hambad ja kiused olid siiski nii otstarbekalt paigutunud, et üksteise tööd nad väga ei seganud.

Ekdale ja Demere kirjutavad uuringust Linne Ühingu zooloogiaajakirjas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25