Vaalad jäävad lühemaks
Vaalu, neid suuri loomi, majesteetlikke mereimetajaid, on võrreldes hiilgeaegadega jäänud märksa vähemaks; nüüd selgub, et mõned vaalad on ajapikku jäänud ka lühemaks.
Uuringust ilmneb, et Põhja-Atlandi lõunavaalad, kes praegu sünnivad, on täiskasvanuna tõenäoliselt umbes meetri võrra lühemad kui möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate algul ilmale tulnud liigikaaslased.
Joshua Stewart Ameerika Ühendriikide ookeani- ja atmosfääriameti merekalanduskeskusest La Jollas kirjutab sellest koos kolleegidega ajakirjas Current Biology.
Teadlased on Põhja-Atlandi lõunavaalu nüüdseks juba aastakümneid jälginud ja suudavad paljusid isendeid ka individuaalselt identifitseerida.
Stewart ja ta kaaslased võtsid ette 129 isendi pikkuse mõõtmise andmed, mis on saadud aastail 1981 kuni 2019 sündinud loomade kohta.
Andmeist paistis, et varem sündinud vaalad kippusid täiskasvanuna olema keskmiselt pikemad kui hiljem sündinud. Iga möödunud aastaga on vaalade keskmine pikkus kahanenud keskmiselt kaks ja pool sentimeetrit. See tähendab, et viimase neljakümne aastaga on Põhja-Atlandi lõunavaalade kehapikkus kahanenud üle seitsme protsendi.
Pikkust vaaladel siiski seni iseenesest jätkub, sest nad võivad ikkagi veel kasvada 18 meetri pikkuseks ja rohkemgi.
Miks pikkust aga vähemaks jääb, ei oska teadlased täpselt arvata. Üheks mõjuriks paistavad olevat merre riputatud kalavõrgud. Selgub nimelt, et kui emavaal on imetamisperioodil võrku takerdunud, siis on ta järglased täiskasvanuna selgelt väiksemat kasvu.
Põhja-Atlandi lõunavaalu on praegu alles veel umbes 400 isendit. Enamasti kohtab neid Põhja-Ameerika ranniku lähistel, harvematel juhtudel ka ida pool, näiteks Islandi või Norra vetes.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa