Mõõkvaalad on asunud jahte rammima
Hispaania ja Portugali rannikuvetes on tänavu registreeritud kümneid intsidente, mille käigus mõõkvaalad jahte ja teisi väiksemaid aluseid ründavad – vähemalt nii vahendavad sündmusi pardalolijad. Teadlased leiavad, et agressiivsena tunduv käitumine võib olla uut tüüpi mäng, mida sealsete vete teismelised vaalad mingil põhjusel harrastama hakanud on.
BBC andmeil kipuvad vaalad vee all rammima ja närima tüüri, tehes aluse juhtimise võimatuks. Ka laevakered on kohtumiste käigus kahjustusi saanud. Videoülesvõtted toimunust ja alustel tuvastatud kahjud lubavad oletada, et vaalad ise võivad nende kokkupõrgete käigus samuti haiget saada. Miks nad siis nii käituvad?
Üks esimesi meedias välja käidud ideid seostas seda stressiga, mille on põhjustanud merevee saastatus ja liiga tihe mereliiklus, aga ka kalade ülepüük.
Nimelt meelitavad mõõkvaalu Hispaania ja Portugali rannikuveed, kuna sealtkaudu liigub tuunikala sesoonselt Vahemere soojade voogude vahele liiki jätkama.
Selle rändega kaasa ujumine on juba sajandeid mõõkvaaladele leiva lauale toonud. Et viimastel aastakümnetel on tuunikala populaarsus inimeste toidulaual kalaparvi drastiliselt vähendanud, on ka mõõkvaalade elu raskemaks läinud.
Vaalad õpivad ja õpetavad
Erinevad kriisimeetmed on siiski esimesi tulemusi andnud ja viimastel aastatel on mõõkvaalade arvukus selles piirkonnas taas tõusnud, mis tähendab aga omakorda täiendavat konkurentsi nii vaalade endi kui ka vaalade ja inimeste vahel. Juba ammu täheldati, et mõned vaalad suudavad inimeste püütud tuunikala enne selle paati tõmbamist endale napsata.
Üksikisendite leiutatud teguviis on üha populaarsem, kuna vaalad on võimelised teineteiselt õppima. Seda kinnitas tänavusi vaalaintsidente BBC-le kommenteerinud bioloog Renaud de Stephanis, kelle sõnul võib mingis kontekstis edukaks osutunud käitumisviisist ajapikku kujuneda uus käitumismall, mis aitab loomadel muutunud oludega kohaneda ja liigina ellu jääda.
Näod ja nimed teada
Vaalade ja merealuste kokkupõrgete videomaterjali analüüsides on teadlased jõudnud seisukohale, et ilmselt loomade puhul siiski lausagressiivsusega tegemist pole, vaid pigem on see nende jaoks erakordselt jõuline ja rohmakas mäng.
Tuvastatud on ka, et ehkki juhtumeid on palju, käivad paatidega käivad müttamas peamiselt ühed ja samad näod: uurijad on need noored isased vaalad ristinud kolmeks Gladiseks. On must Gladis, valge Gladis ja hall Gladis. Justkui vanast gängsterifilmist pärit karakteritena on ka neil kurikuulsatel tegelastel suured armid, mille järgi neid ära tunda.
Triibud Gladiste kehadel võivad olla pärit teiste vaaladega rüselemisest, suuremad vaod näo ja pea piirkonnas aga võivad olla tekkinud kokkupõrkel mõne paadimootoriga.
Võimalik, et see valus kogemus on seotud vaalapoiste südikusega aluste rammimisel. Ei saa aga välistada, et verine kokkupõrge leidis aset just nimelt tänavuse ligi neljakümmet erinevat juhtumit kätkeva ja suure meediakära saatel toimunud pretsendentitu "kontaktihooaja" raames.
Siiani ükski nendest pardalolijate jaoks väga hirmuäratavatest kohtumistest kellegi hukuga lõppenud pole. Aeg näitab, kas tegemist on ühe hooaja anomaaliaga või omandab selle omapärase käitumisviisi suurem seltskond Euroopa ookeanivetes tegutsevatest vaaladest.
Mida teha, kui avastad seilates end mõõkvaalade füüsilise tähelepanu keskmest? Ehkki mõni alustest on püüdnud vaalaparve eest ära sõita, on Portugali rannavalve soovitanud hoopis mootor välja lülitada ja ka purjed langetada, et niisama hulpiv sõiduk oleks võimalikult passiivne ja pakuks seeläbi suurtele rüblikutele vähem huvi.
Ühe kohtumise videoülesvõttega saab tutvuda siin, sündmuste detailsem ülevaade ja intervjuud asjaosalistega on leitavad BBC kodulehel.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: BBC