Mereteadlane: kalavarude seisundi võti on arengumaade vaesus

Foto: NASA

Äsja avaldatud ÜRO maailmamere ülevaate järgi on muutuv kliima ja üha suurenev inimtegevuse mõju jätnud tugeva jälje maailmamere seisundile. Tartu Ülikooli mereteadlase Henn Ojaveeri sõnul ohustab maailma kalavarusid eeskätt arengumaade vaesus. Läänemere seisund on tema hinnangul aga veel suhteliselt hea.

ÜRO raporti 500 leheküljest kirjeldab häid arenguid vaid umbes kuuendik , sõnas Ojaveer saates "Terevisioon". "Hästi on mõned asjad. Mõned kalavarud on paremas seisus, mere kaitsealasid on natuke rohkem, võib-olla mõnes kohas on reostus ja eutrofeerumine natuke paremini kontrolli alla saadud," loetles ta. Samuti on tehnoloogia areng parandanud maailmamere uurimismeetodeid.

"Sinna see positiivne paraku jääb," nentis Ojaveer samas. Inimtegevus on jõudnud ookeanides järjest kaugemale ja sügavamale ning seda teadlase sõnul kahel põhjusel. "Ühest küljest on vajadus, sest inimesi on järjest rohkem: nad tahavad süüa," märkis ta. "Teiseks, mida sai mainitud, tehnika ja tehnoloogia areng võimaldab minna kaugemale."

Tehnika areng on Ojaveeri sõnul kaasa toonud näiteks selle, et ammenduvatele Mehhiko lahe ja Põhjamere naftamaardlatele leitakse alternatiivid Aafrika rannikult ja Vahemerest. "Nagu on ka mitmed mere-loodusteadlased varem öelnud, jätkub inimese sotsiaalmajandusliku heaolu saavutamine looduse taastootmisvõimet mitte arvestades ja ületades ökosüsteemi kandevõimet," ütles ta.

Viimase kümnendi jooksul on teadlased saanud üha targemaks ka süvameres toimuva kohta. Näiteks üllatus teadlaskond Ojaveeri sõnul hiljuti, lugedes Vahemere sügavustesse heidetud prahi kohta käivat uurimust. Vahemeri on murelaps teiseski küsimuses. "Regionaalselt Vahemeri ja võõrliigid on kindlasti mereteadlasele sünonüümid," ütles Ojaveer ja lisas, et kui Läänemeres on umbes sada võõrliiki, siis Vahamerest leiab neid üle tuhande.

Võõrliigid jõuavad Vahemerre Suessi kanali kaudu. Henn Ojaveeri sõnul nimetavad mereteadlased Suessi kanalit "Selleks kanaliks", sest võrreldes näiteks Nicaragua või Panama kanaliga puuduvad Suessis mereliikide levikut pärssivad lukud. Samas on Suessi kanal mereteadlase sõnul Egiptuse suurim rahaallikas, mis on osa laiemast probleemist.

"Seda on öelnud mitmeid kordi ÜRO kõrged ametnikud, toidu- ja põllumajandus-organisatsioonide juhtivametnikud, et kalavarude seisundi parandamise peamine võti seisneb vaesuse vähendamises arengumaades," selgitas Ojaveer.

Ehkki Läänemerd kimbutab toitainerikkus ja seeläbi kinnikasvamine, ei paista Läänemeri teadlase sõnul raportis kuidagi eriskummalisena välja. "Läänemere seisund kogu globaalse ookeanide seisundi valguses on suhteliselt hea tegelikult. Kaugel sellest, et ta ideaalne on, aga ta on suhteliselt hea," tõdes Ojaveer.

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: "Terevisioon". Küsis: Owe Petersell.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: