Arheoloogid leidsid Alaska põlisrahva ja Vene vägede viimse lahinguvälja

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tlingitite tootemisammas Sitka rahvuspargis Alaskal. Autor/allikas: Jasperdo/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Alaska põlisrahvas tlingitid ehitasid 19. sajandi alguses Shís'gi Noow'i ehk Võsukindluse. Ehitis oli üks viimaseid vene vägede pealetungi aeglustanud kindlustusi. Nüüd taasleidsid teadlased Võsukindluse tänapäevaste radarite ja kuvatehnikate abil uuesti üles.

Aastal 1804 peetud lahingu järel langesid tlingitid 60 aastaks Vene võimu alla, kuni Alaska 1867. aastal ameeriklastele müüdi. Vallutuse järel kadus kindlus kaardilt ja ajapikku unustati selle asukoht. Nüüd märkasid USA teadlased endise kindluse omapärase kujuga piirjooni Sitka rahvuspargis Kasda Heeni ehk India jõe suudmes, vahendab ScienceAlert.

Uuringu autor Thomas Urbani sõnul püüdsid teadlased kindluse täpset asupaika edutult leida terve sajandi. Nüüd kasutas tema töörühm kindluse asupaigas veendumiseks nii maadläbistavat radarit (GPR) kui ka elektromagnetilist induktsiooni. Sel moel langes kindluse võimalike asupaikade nimekirjast välja nii mõnigi viimastel aastatel pakutud koht. Urbani sõnul pakkusid varasemad kaevamised küll vihjeid, kuid mitte täit kindlust.

Viie päevaga langenud kindlus

Venemaa väed saabusid Kasda Heeni suudmesse esimest korda 1799. aastal, kui panid püsti kaubavahetuspunkti karusnahkadega kauplemiseks. Kolm aastat hiljem ehitasid kohalikud oma trapetsikujulise Shís'gi Noow'i kindluse ja tõrjusid venelased Alaskalt välja. Sõjategevus jätkus piirkonnas kaks aastat hiljem ehk 1804. aastal.

Tlingitite arsenali kuulusid Briti ja Ameerika kaupmeestelt saadud püssid, kahurid ja püssirohi. Paraku oli kõigi nende sõjakaupade tarnega raskusi, mistõttu vallutasid venelased Shís'gi Noow'i viie päevaga. Nüüd näitas äsjane uuring, kui oluline on otsida kadunud ajaloolisi paiku mitme meetodiga. Varem peeti kindluse asukohaks ühte teist vee ääres asuvat parki, kus võeti uurimise nimel ka puid maha. Siiski polnud Shís'gi Noow'i asukoha kohta seni ühtki põhjapanevat tõendit.

Tänapäevaste mõõtevahenditega saab seirata ka tiheda taimkatte alust pinnast. Erinevatelt maapõue jäänud materjalidelt nagu kahurikuulidelt, tellistelt, postiaukudelt ja lahtiselt pinnaselt peegeldub tagasi erinevaid signaale . Niimoodi ruut ruudu haaval Sitka rahvusparki kaardistades ja leiuvaesed alad kõrvale heites leidsid Thomas Urbani uurijad kindluse asukoha üles.

Üheski teises uuritud kohas ei ühtinud maa-alused signaalid kindluse teadaoleva trapetsikujuga. Lisaks leidus kindlakstehtud koha pinnases märke nii tlingitite kui ka venelaste sõjategevusest. 

Kõnealune uuring on omalaadsetest Alaskal tehtud uuringutest üks ulatuslikumaid. Kokku vaadati uuringus läbi 17 hektarit maad. Töö annab lootust, et GPR tehnoloogia abil on teadlastel edaspidi võimalik leida teisigi ajaloo kadunud muistiseid. Nii on maapõuest juba leitud näiteks Rooma-aegseid linnu ja viikingilaevu.

Tlingitite jaoks on kindluse häll aga püha ajalooline paik. Eriti oluliseks peab paika Kiks.adi ehk Konna klann, kelle esivanemad kaitsesid kindlust sissetungijate eest.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Antiquity.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: