"Ametiühingud ja võimud pole ei sõbrad ega vaenlased," kirjeldab Maksim Kulaev olukorda Venemaal. "Ametiühingud võivad kasutada võime liitlastena töötajate õigusi rikkunud tööandjate vastu. Samas vajavad võimud ametiühinguid, et seirata ühiskonnas toimuvat."

Oma äsja kaitstud doktoritöös uuris Kulaev, kuidas Venemaal ühiskondlikke ja tööalaseid proteste ohjeldatakse ja summutatakse. Täpsemalt keskendus ta Vene ametiühingute toimimisele olukorras, kus kohalik võim tuleb ametiühingute nõudmistele protesti vaibumise nimel kohati vastu. 

Protestida võib, aga…

"Mis protestidesse puutub, siis hegemooniline diskursus lubab protestidel toimuda juhul, kui need üldist stabiilsust ei ohusta," märgib Maksim Kulaev. Hegemoonilise diskursuse mõiste laenas värske doktor Itaalia mõtlejalt Antonio Gramscilt. Lahtiseletatuna võib hegemooniat võrrelda puslega, kus üks tükk täidab kõigi tükkide juhi rolli. Kulaevi töös on kohalik võim juhtiv pusletükk ning ametiühingud ja teised ühiskonnarühmad ülejäänud pusletükid.

Hegemooniast ei saa Kulaevi sõnul lahutada tema töö teist keskset mõistet transformismi. See tähendab olukorda, kus hegemoonia-esindaja neelab võimalikud rivaalid alla. "Näiteks võib juhtiv poliitiline jõud omaks võtta mõne rohujuuretasandi liikumise idee, kasutades üle võetud ideid enda hüvanguks," seletab Kulaev. "Lühidalt öeldes aitab transformism ühiskondlike pingete korral auru välja lasta."

Venemaal näitab transformism end värske doktori sõnul mitmel moel. "Eeskätt seab see prioriteediks poliitilise stabiilsuse," märgib ta. Huvitaval kombel käib hegemoonilise diskursusega Kulaevi sõnul kaasas ka teatav annus demokraatliku retoorikat ehk nagu öeldud, protestid võivad toimuda, kuni need laias plaanis midagi ei muuda. "Hegemoonilise diskursuse järgi peaksid protestid olema tsiviliseeritud ning aitama kaasa protestijate ja võimude vahelisele dialoogile," ütleb Kulaev.

Ametiühingute formaalsed võidud

Kui Vene töötajad millegi üle protestivad, sekkuvad asjasse ametiühingud. Maksim Kulaev intervjueeris oma töös 11 ametiühingu aktivisti kolmest Loode-Venemaa piirkonnast: Leningradi oblastist, Karjala Vabariigist ja Pihkva oblastist. Nendes piirkondades osalevad ametiühingud paljudel meeleavaldustel, ent teevad samal ajal kohaliku võimuga koostööd. Ehk siis, ametiühingud on konfliktides omal moel vahendajad.

"Muidugi ei taha ametiühingud nii-öelda paati kõigutada. Stabiilsust rikkuda pole nende eesmärk, sest nad püüavad lahendada mõnd kohalikku probleemi, näiteks maksmata jäänud palga küsimust," kirjeldab Kulaev olukorda. Samas võivad ametiühingud uurija sõnul siiski mõnes kindlas linnas või piirkonnas status quo kallale minna. "Pean silmas, et nad võivad kõrgete ametnike tähelepanu äratamiseks korraldada tugeva kohaliku protesti," ütleb ta. Mõne väiksema probleemi lahendamiseks võivad ametnikud siis sekkuda ja ametiühingutele abikäe ulatada. 

Kulaev leidis oma töös, et ehkki mõnedes ametiühingute korraldatud või vahendatud protestides saavutavad meeleavaldajad formaalse võidu, jääb see edu vaid kohalikule tasandile. Ehk siis, kohalik võim tuleb mõnedele nõudmistele vastu ja võtab need omaks, kuid üldjoontes saab valitsev režiim nii vaid elujõudu juurde.

Ametiühingud võivad Kulaevi sõnul siiski võimudega pahuksisse sattuda, kui võimuesindajad rikuvad ametiühingute õigusi või ei tee oma tööd korralikult. "Ma ütleks, et vajaduse korral moodustavad ametiühingud ja võimuesindajad liidu," tõdeb värske doktor. "Üldjuhul püüavad mõlemad aga omavahel edasi viival moel läbi saada." Konstruktiivsete suhete abil lasevad ametiühingud ja võimud üheskoos konfliktidest auru välja. Konfliktidest Venemaal Kulaevi sõnul aga puudust pole, sest sealne majanduslik olukord pole just kiita.

Maksim Kulaev kaitses politoloogia erialal doktoritööd "Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism" ("Ametiühingud, transformism ja Vene autoritarismi püsimine") 7. jaanuaril Tartu Ülikoolis.