Kõigepealt tuleb eristada kahte asja – üks on sularaha ja teine nii-öelda kontoraha ehk see raha, mis on inimeste, ettevõtete ja valitsussektori pangakontodel.

 Sularaha

Kuna euro sularaha liigub nii euroala siseselt kui ka väljaspool euroala, siis ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju Eestis sularaha ringleb.

Alates euro kasutusele võtmisest 2011. aastal on Eesti Pangast väljastatud enam kui 337 miljonit pangatähte väärtuses 11,8 miljardit eurot. Sama ajaperioodi vältel on Eesti Panka tagastatud 283 miljonit pangatähte väärtuses 9,5 miljardit eurot.

Eesti Panga poolt emiteeritud raha ei võrdu Eestis asuva ega Eesti residentidele kuuluva rahaga.

Eesti Panga ning Euroopa keskpanga uuringud on näidanud, et Eesti inimesed sarnanevad oma maksekäitumiselt enim Soome ja Hollandiga, kus ligi pooled (48 protsenti) tehingutest sooritatakse sularahas ning teine pool elektroonilisi maksekanaleid kasutades.

Samuti on uuringud näidanud, et 43 protsendil eestlastest on mingi osa säästudest sularahas.

Sularaha peamine funktsioon on ostude eest tasumine, mistõttu sularaha on igapäevaelu lahutamatu osa ja sest seda vajavad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riigiasutused erinevate teenuste või kaupade eest tasumiseks.

Sularaha kasutatakse sageli ka restoranides, turgudel ning inimeste vaheliste tehingute tegemisel. Samuti kasutatakse sularaha näiteks lastele taskuraha andmisel.

Sularaha hankimise peamiseks kohaks on sularahaautomaadid. Eestis võetakse neist ühes aastas välja 4,1 miljardi euro väärtuses pangatähti.

Lisaks sularahaautomaatidele on sularaha väljavõtmise võimalus olemas ka poe kassadest, mis parandab sularaha kättesaadavust hõredama asustustihendusega piirkondades.

Eesti eraisikutel on sularaha ligikaudu 500 miljoni ulatuses, ettevõtetel aga 1,6 miljardit ja valitsusasutustel ning finantssektoril kokku hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Ehk kokku on Eesti residentidel ligikaudu 2,3 miljardit eurot sularaha.

 Hoiused

Sularahast enam kui kümme korda rohkem raha on paigutatud hoiustesse keskpangas, kommertspankades, hoiu- laenuühistutes ja rahaturufondides.

• Ettevõtetel on hoiuseid ligi 9,8 miljardi euro väärtuses, sellest 7,7 miljardit on Eestis asuvates pankades ja 2,1 miljardit välismaal.
• Majapidamistel on 9,3 miljardit eurot hoiuseid, sellest 9 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 0,3 miljardit välismaal.
• Valitsemissektoril on aga 3,1 miljardit eurot hoiuseid ja see kõik on Eestis asuvates pankades.
• Finantssektoril on 1,4 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 1 miljard välismaal asuvates, ehk kokku on neil hoiuseid 2,4 miljardi euro väärtuses.

Kokku on Eesti residentidel ligikaudu 24,6 miljardit eurot hoiuseid. Kui siia liita juba eespool mainitud sularaha summa 2,3 miljardit, saamegi tulemuseks ligikaudu 27 miljardit eurot.