Hirmu matemaatika ees vähendab positiivne suhtumine

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Võrreldes mitmete muude õppeainetega, võib matemaatika õppimisega seotud ärevus olla tingitud sellest, et matemaatikas saab omandada erinevaid teemasid üksteise järgi järjepidevalt õppides. Autor/allikas: Vergilius Eremite / Wikimedia Commons

Ärevust matemaatika õppimisel kogevad nii loodus- kui sotsiaalteaduste üliõpilased, kuid positiivne hoiak matemaatika suhtes on seotud vähema matemaatikaärevusega, selgus Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust.

Matemaatikat peetakse raskeks õppeaineks, ja seda mitte ainult õpilaste arvates. Haridusteadlased on välja toonud matemaatika õppimise keerukuse põhjusi, üks neist on matemaatikaärevus. See on matemaatika õppimisega seotud ärevus, mida kirjeldab hirmu ja abituse tunne matemaatikaülesannete lahendamisel.

Võrreldes mitmete muude õppeainetega, võib matemaatika õppimisega seotud ärevus olla tingitud sellest, et matemaatika on olemuselt distsipliin, mida saab omandada erinevaid teemasid üksteise järgi järjepidevalt õppides. Kui mingil põhjusel jääb mõni osa vahele, võib uute teemade omandamine olla keeruline ja aeganõudev. Nii võib langeda motivatsioon pingutada, mistõttu õppetükid võivad jääda tegemata, uued teemad korralikult selgeks õppimata ja õpilase või üliõpilase usk matemaatikaga hakkamasaamisesse – enesetõhusus – võib langeda.

Loodus- ja sotsiaalteaduste tudengite matemaatikahoiakud ja -ärevus

Ehkki matemaatikaärevust on uuritud seoses matemaatika tulemustega omajagu, on mitmed muud küsimused-vastused seni olnud avastamata. Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatikahariduse keskuses läbiviidud uurimuses keskenduti loodusteaduste ehk STEM (Science, Technology, Engineering, Mathematics) ning sotsiaalteaduste tudengite võrdlemisele matemaatikaga seotud ärevuses ja enesetõhususes, aga ka üldistes õpihoiakutes.

Töö eesmärk oli välja selgitada, kas tudengid, kelle õpingutes on matemaatika kesksemal kohal, kogevad vähem matemaatikaga seotud ärevust, kui tudengid, kelle õppekavas on vähem matemaatikat.

Uurimuses kasutati 231 tudengi andmeid, kellest 147 olid loodus- ja 84 sotsiaalteaduste tudengid. Uurimistöö tulemused näitasid, et need üliõpilaste grupid ei erine matemaatikaärevuses oluliselt; samas leiti, et STEM tudengite matemaatikaga seotud enesetõhusus – usk matemaatikaga hakkamasaamisse – oli sotsiaalteaduste tudengitest kõrgem.

Sellest hoolimata oli mõlemas grupis, et mida enam uskus uuringus osalenud üliõpilane enda matemaatikaga seotud oskustesse, seda madalam oli matemaatikaga seotud ärevus. Huvitav oli aga leid, et STEM grupi tudengite matemaatikaärevuses mängis olulist rolli pindmine õpistiil. Mida enam vastasid STEM tudengid, et rakendavad pindmist õpistiili, seda kõrgem oli matemaatikaärevuse skoor.

Pindmise õpihoiaku puhul on rõhk faktide päheõppimisel ja kontrolltöö/eksami/testi jne sooritamisel, aga ka näiteks hea hinde/testiskoori suunas pingutamisel. Seevastu sügava õpihoiaku puhul on eesmärk sügavamalt aru saada õpitavast ning seda seostada varasemate teadmistega.

Nendest tulemustest saab vähemalt osaliselt järeldada, et kui aidata kaasa positiivsete matemaatikaga seotud hoiakute arendamisele, võib matemaatikaga seotud ärevus olla madalam. Paraku aga ei uuritud, kas selline sekkumine ka hüpoteetilise tulemuseni viiks. Uuringurühm küll leidis seosed matemaatikaga seotud ärevuse ja hoiakute vahel, kuid on keeruline öelda, kumb oli enne, kas "kana" või "muna". Samuti oleks huvitav teada, kuidas need tegurid seostuvad reaalse matemaatikasooritusega (nt testiskoorid, hinded) – paraku peaks sellele keskenduma järgnevates teadustöödes.

Hoolimata erialast, mis võib olla tugevamalt või nõrgemalt matemaatilise kallakuga, on positiivsemad hoiakud matemaatika suhtes seotud vähema matemaatikaärevusega.

Teaduskirjanduses on mitmeid näiteid sellest, kuidas matemaatikaärevust on võimalik vähendada. Matemaatikaärevuse vähendamine kõikides vanustes õpilaste ja üliõpilaste puhul on oluline ja vajalik väljakutse, mille eesmärgiks oleks tõsta huvi matemaatika vastu, ning õpetada matemaatikat nii, et sellega ei kaasneks halvavat ärevusetunnet. Kuivõrd usk enda matemaatikaga seotud võimekusse võib alandada ärevust, tasuks tulevastes uuringutes tähelepanu suunata matemaatikaga seotud positiivsemate hoiakute kujundamisse.

Mõned uuringud on näidanud, et kui kohandada matemaatika õppega seotud juhiseid, võib matemaatikaärevus langeda. Ka õpetaja/juhendaja roll on oluline. On näidatud, et kui õpetaja on ise matemaatika suhtes entusiastlik ning ei ole ise matemaatika suhtes ärev, võib ka õpilaste matemaatikaärevus olla väiksem. Üldisemalt peetakse positiivsed hoiakuid matemaatika õppimise suhtes väga olulisteks faktoriteks matemaatika õppimisel.

Eestis on süvenev loodusteaduste (sh matemaatika) õpetajate puudus, samuti on Eesti õpetajaskonna keskmine vanus üks kõrgemaid maailmas. Sellest tulenevalt on vaja koolitada uusi õpetajaid, kes saavad pensionile jäävate õpetajate tööd jätkata. Uute matemaatikaõpetajateks pürgivate tudengite leidmine võib olla aga raskendatud matemaatikaga seotud ärevuse ja negatiivsete hoiakute tõttu, mis võivad olla juba varasemalt koolis tekkinud.

Uuringu autorid on Dmitri Rozgonjuk, Tiina Kraav, Kristel Mikkor, Kerli Orav-Puurand ja Karin Täht. Autorid kirjutavad uuringust ajakirjas International Journal of STEM Education.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: