"Ehkki füüsiliselt oleks see võimalik, ei hakka praktilistel ja majanduslikel kaalutlustel ükski õpetaja viima õpilasi õppereisidele ookeanipõhja, Himaalaja mägedesse või Amasoonia vihmametsa, rääkimata kosmoses galaktikate uudistamisest," ütleb Wilson Ofotsu Otchie. "Samas YouTube'i kasutades pole see mitte ainult võimalik, vaid osutub ehedaks ja põnevaks kogemuseks nii õpetajale kui ka õpilastele, kes saavad ökosüsteemidesse sukelduda virtuaalselt."

Oma hiljutises teadusartiklis võttis Otchie luubi alla videoplatvormi YouTube kui võimaliku õppevahendi loodus- ja täppisteaduste (LTT) õppeainetes keskkoolis. Inglise keeles STEM ained (Science, Technology, Engineering, Math) on hardustehnoloogi sõnul olulised ühiskonna ja majanduse arenguks, kuid õpilaste huvi nende ainete vastu on pigem väike. Seega kirjeldab ta võimalusi, kuidas õpetajad saaks YouTube'i videote abil LTT aineid õpilaste jaoks põnevamaks muuta.

Mida lubab YouTube?

Nagu kõigil ühismeediaplatvormidel, on ka YouTube'il erinevaid lubavusi ehk tegevusi, mida kasutaja selles keskkonnas teha saab. "Hariduses on YouTube tõhus õppevahend nii LTT ainetes kui ka uurimispõhisel õppel või mistahes ainetunnis, olenemata õpilaste vanusest," märgib Wilson Ofotsu Otchie.

Näiteks leidub YouTube'is hulganisti õppevideosid, mida iga kasutaja saab vastavalt vajadusele muuta. LTT ainete õpetajad saavad ka ise õpilaste jaoks videosid luua ja üles riputada. Lisaks on platvorm Otchie sõnul suuresti tasuta, lihtsasti kasutatav, populaarne, üleilmse haardega, kergesti ligipääsetav ja mis peamine, see töötab ühtmoodi kõigil operatsioonisüsteemidel. "Nii saavad näiteks just koolist puudunud õpilased vaadata neile sobival ajal kodus puudutud tundide kohta videosid," põhjendab haridustehnoloog.

Kui seni tähendas kodutöö LTT ainetes, et õpilane luges kodus tunnile lisaks konspekti või õpikut, siis YouTube ja muud digivõimalused avardavad Otchie sõnul siingi pilti. "Õpilased saavad videoloenguid alla laadida ja mingi teema kohta lisaks katsevideosid vaadata. Ühtlasi saavad nad seda kõike sõpradega jagada. Nii muutub õppimine nende jaoks koostöörohkemaks, vaheldusrikkamaks, ehedamaks, kaasavamaks ja põnevamaks," loetleb ta.

Enim võidaksid YouTube'i videote abil LTT ainete õpetamisest haridustehnoloogi sõnul just vaesemad koolid, kus katsevarustuse ja muude õppevahendite ostmiseks raha napib. Kooli rahalisest seisust olenemata aitab videoõpe kärpida ka õppereisidega seotud kulutusi ning ennetada võimalikke ohte õppereisidel.

Olukorrast riigis

"Nagu enamikus Lääne riikides, õpetatakse siingi LTT aineid mõistete ja teooriate kaudu, millele lisatakse mõned praktilised ülesanded. Paraku muudavad teooriad ja mõisted need ained pigem abstraktsemaks kui reaalseks, kirjeldab Wilson Ofotsu Otchie olukorda Eestis.

Kuna LTT-õpe on suuresti abstraktne, peavad õpilased nii OECD riikides kui ka maailmas üldiselt reaalaineid pigem keeruliseks ja vähem ahvatlevaks. Samas püüavad Eesti õpetajad haridustehnoloogi sõnul reaalaineid elulähedasemaks muuta erinevate uuenduslike lahendustega. Näiteks minnakse õpilastega väljasõitudele ning külastatakse loodusmuuseume, randu, parke, loomaaedu, tööstusi, haiglaid, laboreid ja lennujaamu. Eesti õpilastel tuleb teooriaõppe kõrval teha ka omajagu laboritööd. "Paraku pole see kõik õpilaste huvi ja ainesooritust kuigivõrd parandanud," tõdeb Otchie.

Päris trööstitu olukord pole: LTT ainete õpe on uurija sõnul pärast Interneti võidukäiku muutunud siiski põnevamaks ja õpilasi kaasavamaks. "Idee poolest tehakse osa väljasõite nüüd virtuaalselt. Niisamuti tehakse veebis ka laborikatseid," toob ta näiteid. Samuti võimaldab kolmemõõtmeline arvutigraafika seni abstraktseks jäänud mõisteid esitada ruumiliste mudelite kujul.

Minnes konkreetselt YouTube'i juurde, ütleb Otchie, et kõik tema intervjueeritud Eesti õpetajad kasutavad platvormi oma töös. Samas teeb vaid murdosa õpetajaid seda igapäevaselt. 

"Kui küsida, kuidas nad YouTube'i kasutavad, siis osa õpetajaid avab enda sõnul YouTube TED-Ed rakenduse ja otsib sealt oma tunni teemaga seotud videosid," lisab haridustehnoloog. Videote valikul eelistavad õpetajad lühikesi, kindla teemafookusega ja õpetliku sisuga klippe. Otchie sõnul lasevad nad õpilastel peale klippide vaatamist teha kirjalikke ülesandeid ja vastata küsimustele.

"Teine osa õpetajaid saadab enda sõnul õpilastele linke teemaga seotud lisavideotele. Õpilased peavad siis õppekorraldussüsteemi kaudu õpetajale vaadatu kohta kommentaare saatma," ütleb ta.

Väike kodune konsultant

Ehkki digivõimalused on reaalainete olukorda Eestis Wilson Ofotsu Otchie sõnul parandanud, näeb ta siiski veel arenguruumi. Näiteks sooviks haridustehnoloog, et iga LTT ainetunni lõpus näidataks õpilastele mõnd äsja omandatud teema elulist rakendust. Samuti peaks iga õpilane oskama reaalainete läbimise järel vähemalt alusteadmisi ise rakendada.

"Näiteks peaks õpilane oskama ladusalt ja õigesti hinnata vahemaad oma kodust koolini," seletab ta. Õpilane peaks oskama leida ka oma joogitassi ja -pudeli mahtu, magamistoa ja klassiruumi pindala või köögis oma pliidi ja külmiku mõõtmeid. "Lisaks peaksid õpilased oskama arvutada oma päevas või nädalas tarbitud suhkru, soola või vee kogust ning selle koguse võimalikku mõju tervisele," lisab Otchie. Loodusainete teadmisi vajab õpilane aga keskkonnateadlikute valikute tegemiseks või ka omaenda tervise hoidmiseks.

"Kokkuvõttes võiks reaalaineid õppinud õpilane olla oma koduste jaoks justkui väike konsultant," tõdeb Otchie. "Ta lihtsalt ei tuubi eksamiteks, vaid on innustnud üha enam juurde õppima."

YouTube'i platvormi soovitab haridustehnoloog aga eriti just LTT õpetajatel kasutada iga päev ja varasemast rohkem. "Arvan veel, et LTT õpetajad võiksid hakata ise videosid tootma, sest praegu on suurem osa olulisi videosid inglise, mitte eesti keeles," soovitab ta. Ehkki videote valmistamine või olemasolevatele eestikeelsete subtiitrite lisamine on uurija sõnul esialgu õpetajatele aeganõudev lisatöö, tasub see töö end pikas plaanis ära.

Wilson Ofotsu Otchie kirjutab reaalaineõppest ajakirjas Bulletin of the Technical Committee on Learning Technology.