Ülikoolielus võib juhtuda, et üliõpilane ei tea, millise õppeaine loengusse ta on sattunud. Teinekord võib olla mõistatuseks õppejõu nimi, kuigi ta pidanuks käima pool aastat tema loengus. Kedagi ei pane imestama täiesti võõrast vallast eksamiküsimustega kohtumune. Vahest haruldasemaks on viibida surnud õppejõu loengul. Jutt ei käi seejuures tapvalt igavast loengust.

Kanadas Montreali Concordia Ülikoolis toimus õppetöö sarnaselt ülejäänud maailmale. Pandeemiaga harjunud maailmale pole enam üllatuseks loengute pidamine üle videolingi. Kunstierialal andis kunstiajaloos loenguid Kanada riigi teenetemärgi ja Quebeci prantsuskeelset kultuuri edendava akadeemia kõrgeima autasuga pärjatud Francois-Marc Gagnon.

Erudeeritud professori loengute kohta öeldi, et ta suutis isegi lume huvitavaks rääkida. Temas olnud võlu pani inimesi hoolima asjadest, mida nad varem poleks pidanud millekski. Lühidalt oli ta hea õppejõud.

Kursus toimus koostöös e-õpet pakkuva ettevõttega. Firma pakkus kaugõppelahendusi peamiselt aktsiaseltsidele. Ajastule kohaselt otsisid ka ülikoolid veebis õpetamiseks uusi lahendusi. Õppejõudude ise pusimise ja töö killustamise asemel otsustas ülikool kasutada elukutseliste abi. E-koolitaja tegi virtuaalselt enam-vähem sama, mida pakuvad hooned, auditooriumid ja kellad. See on teha loengud kuulajatele kättesaadavaks ja alustada õigel ajal. Loengute sisu eest vastutasid ülikooli inimesed, sealhulgas professor Gagnon.

Juhtum sai alguse huvitavast loengust. Üks üliõpilane püüdis loengupidajaga e-kirja teel kontakti saada. Põgus Google'i otsing andis aga teada, et professor oli 2019. aastal teise ilma lahkunud. Üliõpilane jagas üllatust Twitteris märkides, et kuulab juba pikemat aega kursust, milles tema õppejõuks osutus üle-eelmisel aastal manalasse varisenud professor. Loengud on suurepärased, aga ikkagi!

Haua tagant antavad loengud tähistavad midagi uut õppejõudude tööhõivele, jätkas ta oma mõtisklust. Talle tundus olustik imelik hoolimata, et suur osa õppetöös loetavaid raamatuid on kirjutatud lugemise ajaks surnud autorite poolt. Antud kogemust pidas ta siiski veidraks, kuna arvas loengupidajat elavate ringis olevaks ja soovis temaga ühendust saada.

Säutsudest koosnevasse arutellu hiilib üha kurvem alatoon. Üliõpilane soovinuks professorit kursuse lõpus tänada. Nukrust süvendas ärkamine teadmisesse, et kursuse korraldajatest ei paistnud keegi teadvat ega hoolivat õppejõu maise elu hääbumisest. Kõlama jäi mõte, et inimene ei saa isegi pärast surma pensionile siirduda.

Twitteri efekti tõttu saavutas surnud professori juhtum siiski kursuse korraldajate tähelepanu. Selgus, et e-kursusi korraldava ettevõte projektijuht polnud kunagi professoriga kohtunud. Masinavärk lihtsalt töötas. Ülikoolipoolne kursuse administraator võinuks ju ometi teada, sest ülikool oli avaldanud omal ajal lahkunu mälestuseks ülistava nekroloogi.

Sattunu on pigem kurb kui süüdistav. Kurb, kuna koos professoriga lahkub harjumuspärasest maailmast inimsust ja nende kultuuri koos hoidnud signaale. Inimestega arvestavaid tähelepanekuid pole üha tõhusamaks muutuvate protsesside juhtimisteks vaja. Masinad korraldavad. Inimesed kohanevad. Etteheidete tegemine on ebamugav ka Covidi põhjustatud šoki tõttu. Päevakajalised probleemid röövisid kogu tähelepanu ning kurja saatusena harjutas pandeemia surmale ja surnutele mõtlema kiirustades ja unustades.

Vahest peamegi harjuma, kuidas virtuaalsus sünnitab inimeste vahele nähtamatu seina ning samas eemaldab selle elavate ja surnute vahelt. Kindlasti mõtleb taolisele arengule nii mõnigi tulevikutehnoloogia arendaja. Värske näitena võib esile tuua Microsofti 2017. aastal sisse antud patenditaotluse, mis sai äsja vajaliku kinnituse.

Patentide lugemine vajab harjutamist. Sisu avamiseks pealkirjast ei piisa. Antud juhul kõlab see järgmiselt – konkreetse isiku vestlusroboti loomine. Kaitstav tehnoloogia kogub kõikvõimalikest allikatest isiku kohta informatsiooni. Selleks sobivad omakeste antud materjal, sotsiaalmeedia postitused, pildid jne.

Süsteem loob nende põhjalt isiku 3D-avatari, mille või kellega saavad soovijad suhelda. Sillaks teispoolsusega sobib kõik, alates telefonist kuni arvuteid ja kodusid vallutavate personaalsete elektrooniliste assistentideni. Vestlust võib elus hoida näiteks küsimustega varasemast elust. Juhul kui süsteemis puudub selle kohta informatsioon, mõtleb tehisintellekt välja võimaliku vastuse.

Küsimuste puudumisel võib kadunukesele ka lihtsalt armastust avaldada. Professor Gagnoni tehislikule vaimule saaks üliõpilased loengute eest tänu avaldada. Samas ei tohi ta unustada, et esmaspäeval peab tööl olema.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".