Naised tuubivad matemaatikat õppides rohkem kui mehed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Matemaatika.
Matemaatika. Autor/allikas: Vergilius Eremite / Wikimedia Commons

Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.

"Matemaatikatundides õpetatavad teemad on olnud sajandeid samad ja see tähendab, et õppijal tekib õigustatud küsimus, et miks ma seda ajaloolist materjali pean omandama," ütleb TÜ statistika nooremlektor Kandela Õun. 

Koos EBS-i dotsendi Indrek Kaldoga uuris ta, kuidas Eesti ülikoolide esimese kursuse tudengid matemaatikat õpivad ja kuidas soopõhiselt matemaatikasse suhtuvad. Nad palusid 440 esmakursuslasel täita LIST-küsimustiku, kus hinnati nende matemaatika õpistrateegiate erinevaid tahke 4-pallisel Likerti skaalal.

Mehed otsivad rohkem seoseid päriseluga

"See oli päris huvitav, et kuigi sageli peetakse matemaatikat ja teisi reaalaineid meestele vastuvõetavamaks kui naistele, siis meil oli päris keeruline statistiliselt olulisi erinevusi leida vähemalt nende faktorite vahel, mida oleme varasematele uuringutele ja teadusartiklitele tuginedes kasutanud," kirjeldab Kandela Õun uuringu tulemusi.

Ilmnes, et naissoost üliõpilased õpivad matemaatikat organiseeritumalt. See tähendab, et nad otsivad võimalusi meeldejätmist lihtsustada, joonivad alla olulisi osi õppematerjalides, struktureerivad oma õppematerjale rohkem ja kirjutavad teema paremaks mõistmiseks olulisemaid märksõnu üle.

"Huvitav oli ka see, et kuigi matemaatika õppimisel soovitatakse teha skeeme ja jooniseid, siis tegelikult meie uuritavad seda keskmist hinnangut vaadates väga teha ei tahtnud," märgib Õun. Ta lisab, et statistiliselt pidasid naised seda siiski olulisemaks tegevuseks kui mehed.

Veel selgus, et naised kordavad meestest rohkem. Võrreldes meestega loevad nad märkmeid meelsamini korduvalt üle ja õpivad valemeid parema eksamitulemuse nimel lihtsalt pähe. "Ehk siis naised kalduvad olema süsteemsemad ja valmis ka nii-öelda tüütult tuupima, kui muu ei aita," tõdeb statistik.

Õuna sõnul oli aga meessoost tudengite tulemustest näha, et nad otsivad õpitava ja reaalse elu vahel naistest rohkem seoseid. Mehed mõtisklevad rohkem, kas ja kuidas õpitut enda elus kasutada või milliseid muid praktilisi väljundeid sellele leida.

Kohustusemaik on ühine

Lisaks äsja kirjeldatud erinevustele näitas uuring Kandela Õuna sõnul kätte ka meeste ja naiste matemaatikaõppe sarnased jooned. 

"Näiteks nii mees- kui ka naisüliõpilastest 65 protsenti ei taha tegeleda lisaülesannete või olukordadega, et kontrollida seda, kas nad teemast aru said," kirjeldab ta ja lisab, et ülejäänud kolmandik tudengeid teeb seda mõnikord.

Veel ilmnes, et pooled kõigist vastanutest ei taha ise teistele õpitavat teemat selgitada, ehkki Õuna sõnul on üldteada, et teistele matemaatikat õpetades saab "õpetaja" ise teemadest paremini aru ja kinnistab neid. "Sellest võib välja lugeda, et nad pigem võtavad matemaatika õppimist kui kohustust ja ainet, millest tuleb saada kätte positiivne tulemus, et ei peaks sellega enam süvitsi tegelema," tõdeb uurija.   

Mida teha teisiti?

Nagu eespool öeldud, peavad õppijad matemaatikat raskeks, sest ajaloolist materjali on palju. Ühtlasi nõuab matemaatika õppimine ja rakendamine Kandela Õuna sõnul õppijalt distsipliini ja järjepidevust. Esmapilgul keerulisena näivad valemid ilma õpetajata huvitavaks ega arusaadavaks ei muutu.

Siin näeb Õun vajadust ühendada sajanditevanused valemid ja arvutusvõtted kaasaegsete õppevahenditega. Samas ei saa tema sõnul alahinnata ka kasu, mida õppija saab erinevate meetodite õppimisest, kombineerimisest ja korduval kasutamisel tekkivast tööharjumusest. Kasulikuks peab statistik ka ülesannete lahendamist käsitsi.

"Minu kogemus ütleb, et kui panna õpilane mõtlema sellele, kuidas mitu sajandit tagasi tuldi ilma arvutite ja kalkulaatorita sellisele ideele või loodi selline süsteem, siis nii mõnigi hakkab mõtlema, et need inimesed pidi ikka väga targad olema," märgib ta.

Moodsate õppevahendite ehk arvutite ja mängude rakendamisel näeb Õun aga ka kitsaskohta: need vahendid on tema hinnangul liiga pealiskaudsed. "Õpilasel on lihtne teha valik värvidest või vastusevariantidest, aga samas ei õpeta see süvenemist ja pühendumist sellele, et saada vastus keerulisele ülesandele," põhjendab ta.

Siiski leidub Õuna sõnul omajagu entusiaste, kes pole loobunud matemaatika huvitavaks tegemisest, näiteks veebirakenduse 99math.com meeskkond.

Kandela Õun ja Indrek Kaldo kirjutavad soopõhisest matemaatikaõppest ajakirjas Problems of Education in the 21st Century.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: