Mis teeb matemaatika õppimise keeruliseks? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vergilius Eremite / Wikimedia Commons

Matemaatika ei ole koolis just kõige populaarsem õppeaine ja ka ülikoolis ei soovi ülearu paljud matemaatikat õppida, ühtlasi napib matemaatikaõpetajaks õppijaid. Vikerraadio saates "Labor" oli eetris Arvamusfestivali teadusala arutelu teemal, millised on teaduspõhised võimalused matemaatika õppimist õpilastele nauditavamaks teha.

Psühholoog Kati Ausi sõnul näitavad uurimused, et juba üsna varakult – kolmandas, neljandas, viiendas klassis – saavad paljud lapsed matemaatika trauma. "Üks põhjus, miks nad seda saavad, on need aja peale tehtavad testid. /.../ Sellised asjad, mida me klassiruumis teeme, tegelikult me sageli ei anna endale aru, milline mõju nendel asjadel võib olla, et kas laps hiljem saab hakata nautima neid tegevusi," lausus Aus.

Matemaatikadidaktiku Jüri Kurvitsa sõnul on oluline asjaolu, et mingis mõttes pole matemaatikas lubatud vigade tegemine. "Ma alati räägin inimestele, ka oma tudengitele, et matemaatikaga saab tegeleda ainult julge inimene. Et kui sa kardad matemaatikat ja sellega tegelemist, siis ega sul midagi sellest välja ei tule. Sa pead olema julge," selgitas Kurvits.

Kurvits lisas, et matemaatikaga tegelemine ongi proovimine, kus vale lahenduse korral tuleb tagasi minna ja uuesti teha. "See on niisugune protsess, mitte mingi teatud algoritm." lausus ta.

Karin Täht, kes on samuti matemaatikadidaktik, lisas julguse teemal, et matemaatikat õppides oleks vaja eduelamust. "Õpetajad peaks rõhutama edu – seda, mis seal lahenduskäigus oli õiget, mitte neid vigu," mainis Täht.

Tema sõnul on eduelamus see, mis tagab inimesele enesekindlustunde. "Samal ajal on näidatud, et ilmselgelt nendel inimestel, kes usuvad, et nad saavad matemaatikaga hakkama, nad tõepoolest saavadki paremini hakkama," lisas ta.

Jüri Kurvits tõi välja, et üks väga tõsine mure matemaatika õpetamises on, et õpetaja näitab, kui hästi ta oskab ise lahendada midagi, mitte see, et laps tegeleb matemaatikaga. Selle asemel võiks Kurvitsa sõnul luua keskkonna, kus lapsed tegelevad matemaatikaga ja avastavad võib-olla needsamad seosed.

Psühholoog Grete Arro täiendas Kurvitsa öeldut nii: "Meil on kogu aeg arusaam, et kui inimene paljundab nii-öelda väliselt õpetaja tegevust, siis see on õppimine, mitte see, kui tema peast neuronid ise otsivad need rajad üles," ütles Arro. Ta lisas, et mingis mõttes peab õpilane läbi käima nii-öelda teadusajaloo, aga õpetaja abil on seda võimalik kiiremini teha.

Marina Kurvitsa sõnul on oluline küsimus, kuidas saaks teha nii, et õpetaja otseselt ei edasta teadmisi, vaid õpilased loovad teadmise ise. "See on suur küsimus, tegelikult väljakutse. Selleks peab klassiruumis olema loodud teistsugune tunni stsenaarium ehk siis kuidas õpilased klassiruumis tegutsevad," lausus Marina Kurvits.

Matemaatika õppimist arutasid Arvamusfestivali teadusalal matemaatikadidaktikud Karin Täht, Jüri Kurvits ja Marina Kurvits ning psühholoogid Kati Aus, Grete Arro ja Andero Uusberg.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: