Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.

Ehkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90 protsendi patsientide puhul. "Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada," nentis Märtson

Teadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. "Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi," lisas Märtson.

Kõige sagedasem luukasvaja kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata.

Mõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased.

Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine. Kuna artikkel "Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma" on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda.