Soomes lõid lasteaiatöötajad murulapi, kuhu istutasid metsa pinnakattetaimi nagu kanarbikku ja mustikaid. Kui lapsed said lühikest aega sel metsalapil mängida ja istutuskastides kasvavaid taimi hooldada, paranesid nende tervisenäitajad. Bakterikooslused laste soolestikus oli muutunud rikkalikumaks ning laste nahk nägi üldiselt varasemast tervem välja, vahendab ScienceAlert.

Katselappidel mänginud lapsi võrreldi ka tavalistes lasteaedades asfaldil, sillutisel ja kruusal mängivate lastega. Võrreldes viimastega oli metsalapil mänginud kolme-, nelja- ja viie-aastastel lastel veres rohkem T-rakke ja muid hea immuunsuse markereid ning seda juba pärast 28 päeva uues keskkonnas mängimist.

Helsingi ülikooli keskkonnateadlase Marja Roslundi sõnul ilmnes, et metsa meenutaval murulapil mänginud laste soolestik oli sarnane nende laste soolestikule, kes käivad seal iga päev.

Betoon, mets või muruplats?

Uurijad võrdlesid kümne lasteaia keskkonna mõju neis käivatele lastele. Kokku käis neis 75 kolme- kuni viieaastast last. Ühes osas lasteaedadest olid tavalised linnaaiad, kus oli palju betooni ja kruusa. Teistes viidi lapsi iga päev loodusesse. Kolmandates ehk neljas ülejäänud lasteaias katsetati aga metsa meenutava muruplatsiga. Kõigil lastel lasti oma lasteaia keskkonnas mängida 28 päeva jooksul viiel päeval nädalas.

Teadlased võrdlesid laste naha ja soolestiku mikrobioomi enne ja pärast neljanädalast katset. Võrdlus näitas, et rohelapil mänginud laste tervisenäitajad olid teiste lastega võrreldes paranenud. Juba ühe kuuga muutusid metsalapil mänginud laste soolestik ja nahk bakteririkkamaks ning üldine immuunsus tugevamaks. Tulemused olid suuresti samasugused kui iga päev loodusesse viidud eakaaslastel.

Täpsemalt oli mulla, rohu ja puudega mänginud lastel rohkem gammaproteobaktereid, mis suurendasid laste naha kaitsevõimet. Lastel oli veres rohkem ka immuunsust parandavaid eritisi ning vähem interleukin-17A nimelist tsütokiini, mis soodustab immuunsushaigusi.

Elurikkuse hüpotees

Varasemad uuringudki näitavad, et kokkupuude rohelusega ja hea immuunsüsteem on omavahel kuidagi seotud. Samas polnud siiani päris selge, kas üks tõesti mõjutab teist. Nüüd Soomes tehtud uuring esimene omalaadne, kus seda lapsi ümbritseva keskkonna muutmisega näidata prooviti.

Kuigi äsjane uuring ei anna vastuseid kõigile teemaga seotud küsimustele, toetab see põhiideed, et muutus keskkonna mikroobirikkuses võib üsna hõlpsasti mõjutada laste väljakujunenud soolestiku mikrobioomi ja aidata nende immuunsusel tugevamaks muutuda.

Ideed, mille järgi elurikas keskkond mõjutab meie immuunsust, nimetatakse nn elurikkuse hüpoteesiks. Selle järgi võib linnade elurikkuse kadu olla vähemalt osalt süüdi inimeste immuunsusega seotud haiguste sagenemises. Autorite sõnul räägivad nende uuringu tulemused elurikkuse hüpoteesi kasuks. Ühtlasi toetab uuring ideed, et tänapäeva väikese elurikkusega elukeskkonnad võivad muuta meie immuunsüsteemi nii-öelda rumalamaks ja aidata seeläbi kaasa immuunsusega seotud haiguste levikule.

Siiski pole uuringu tulemused ammendavad ning vaja oleks suurema valimiga täiendavaid uuringuid mujalt maailmast.

Loodus on meie tervisele hea teistegi varasemate uuringute järgi. Näiteks hoiab looduses käimine laste silmanägemist ja on seotud parema vaimse tervisega. Roheluses viibimine on seotud ka struktuurimuutustega laste ajus. Maal elavatel lastel esineb aga vähem astmat ja allergiaid.

Uuring avaldati ajakirjas Science Advances.