Eesti lasteaiad väärtustavad hedonismi asemel traditsioone
Nii Eesti lasteaednike kui ka lapsevanemate jaoks on tähtis hoolivus, usaldusväärsus ja tegutsemisvabadus. Samas väärtustatakse Eesti lasteaedades võrreldes muu maailmaga rohkem traditsioone, selgub Tallinna Ülikoolis valminud doktoritööst.
"Lapsed kogevad ja õpivad väärtusi, mis väljenduvad nende igapäevaelus. Seega, iga täiskasvanu õpetab lastele väärtusi, kas teadlikult või siis mitte," ütleb värske doktor Pärje Ülavere.
Arvestades, et lasteaialapse päev möödub eeskätt lasteaias ja kodus, saab ta sealt ka oma väärtused. Sestap uuriski Ülavere oma doktoritöös Eesti lasteaedade juhtide ja õpetajate ning lapsevanemate väärtushinnanguid. Samuti huvitas värsket doktorit, kuidas hindavad nad kõik väärtuskasvatust.
Ta lasi pea 1000 lasteaiajuhil, õpetajal ja lapsevanemal ära täita Schwartzi personaalse väärtusportree küsimustiku. Nii selgitas ta välja, millised alusväärtused on lasteaednike ja lapsevanemate jaoks rohkem või vähem olulised.
Eesti traditsioonilembus paistab lasteaiastki
"Uuringus osalenud 978 lasteaia juhti, õpetajat ja lapsevanemat hindasid kõige kõrgemalt hoolivust, usaldusväärsust, personaalset turvalisust ja tegutsemisvabadust," märgib Pärje Ülavere. Uuritud täiskasvanud hindasid madalamalt alandlikkust, domineerimist, jõukust ning hedonismi ehk nautlemist.
Võrreldes teistes riikides sama metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi, võib Ülavere sõnul öelda, et Eesti lasteaednikud ja lapsevanemad hindavad rohkem traditsiooni ja vähem hedonismi. "Seega saab öelda, et lasteaedades, nagu ka Eesti ühiskonnas tervikuna, on traditsioonid väärtustatud," ütleb ta.
Hedonismi vähese väärtustatuse põhjusena näeb uurija eestlaste ajalooliselt kujunenud kultuuri, kus elu nautimist on pigem taunitud. "Ehk peaksime siinkohal arutlema, kas soovime, et meie ühiskonnas oleks heaolu ning elust rõõmu tundmine enam väärtustatud ning kuidas saaksime seda muuta," tõdeb ta.
Omavahel kõigi kolme rühma väärtushinnanguid võrreldes leidis Ülavere, et lasteaedade juhid ja õpetajad hindasid alusväärtusi üldjuhul samamoodi. Eri astmetel lasteaednike vaated lahknesid vaid nelja väärtuse puhul.
"Juhid andsid võrreldes õpetajatega kõrgemad hinnangud alusväärtustele sallivus ja domineerimine, mis on kindlasti juhtimisega seotud väärtus. Õpetajad seevastu hindasid kõrgemalt personaalset turvalisust ja reeglite järgimist," selgitab uurija.
Võrreldes omavahel pedagooge ja lapsevanemaid, leidis ta, et vanemad hindasid rohkem hedonismi, domineerimist ja jõukust.
Lasteasutuse ehk lasteaia enda peamiseks väärtuseks peavad nii lasteaia töötajad kui ka lapsevanemad koostööd. Samuti on vastajate hinnangul olulised väärtused turvalisus, hoolivus, avatus, lapsekesksus ja tervise väärtustamine.
Mida ja kuidas õpetada lastele?
Lastele soovitakse Pärje Ülavere sõnul edasi anda sarnaseid väärtusi, mida ise tähtsaks peetakse. Pedagoogid ja lapsevanemad pidasid siin kõige olulisemaks ausust, tervist, abivalmidust, koostööoskust ja sallivust ehk nad hindasid lastele õpetatavaid väärtuseid keskmiselt üsna ühtmoodi.
"Võrreldes lastevanematega hindasid pedagoogid kõrgemalt huumorimeelt, leidlikkust, uhkust ja kannatlikkust," loetleb Ülavere erinevusi. "Lapsevanemad pidasid olulisemaks, et lasteasutuses õpetatakse enesekindlust ja pühendumust ning väärtustatakse head haridust."
Kõiki neid väärtusi õpetavad täiskasvanud lastele ühtaegu nii teadlikult kui ka varjatult. See tähendab, et laps märkab täiskasvanut vaadates, millised on viimase tunded, kuidas täiskasvanu käitub, mis maneeril ja toonil räägib või kuidas žestikuleerib. Ka uuritud täiskasvanud ise leidsid, et õpetavad lastele väärtusi nii õppe- ja kasvatustegevuste, isikliku eeskuju, igapäevase suhtlemise, mängude, traditsioonide kui ka rühma heade kommete ja reeglite kaudu.
"Reeglite puhul on oluline, et tekiks arusaam nende vajalikkusest ning eelkõige sisemine soov kokkuleppeid järgida," täpsustab Ülavere ja lisab, et täiskasvanud peaksid lapsi reeglite loomisesse kaasama. Samuti soovitab ta vanematel ja õpetajatel lastega üheskoos kokkulepete ja väärtuste üle arutleda.
Värske doktor peab oluliseks, et lasteaia õppekavas oleks väärtuskasvatus sees, ning et see oleks seal sõnastatud kõigile ühtmoodi mõistetavalt. Samas leiab ta, et Eesti lasteaedades tehakse selles osas väga head tööd. Kindlasti on tema sõnul oluline mõelda ka selle üle, milliseid väärtusi ja kuidas lastele edastada, et tuleviku ühiskonnas edukalt toime tulla.
"Inimeste väärtused ja vaated võivad olla erinevad, kuid lasteaias tuleb saavutada teatav üksmeel," ütleb ta. "Seetõttu on tähtis, et lasteaias toimuvad arutelud, mille käigus selgitatakse välja peamiste väärtuste ühisosa ja räägitakse läbi nende erinevused."
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Pärje Ülavere kaitseb doktoriväitekirja "Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate väärtused ning nende hinnangud väärtuskasvatusele" 29. oktoobril.