Otsing Purjede tähtkujust kestis 17 tundi. Kuid kui kogutud andmed said läbi analüüsitud, selgus kainestav tõsiasi — mitte ühtegi lootustandvat signaali tuvastada ei õnnestunud.

Raadioteleskoobiga Murchison Widefield Array tehtud otsing oli kõige laiahaardelisem võõrtsivilisatsioonide otsing, mis eales tehtud.

Kuid Austraalia riikliku teadusasutuse CSIRO astronoomid Chenoa Tremblay ja Steven Tingay ei ole siiski väga pettunud — maailmaruum ja seejuures isegi meie galaktika on palju kordi suuremad, kui nüüd läbi vaadatud piirkond, olgugi et see oli üle saja korra laiem ja sügavam kui ühegi seni tehtud üksikuuringu piirkond.

Teadlased otsisid seekord meeterlaineala raadiokiirgust ehk enam-vähem samasuguseid laineid, mis kannavad ka Vikerraadio ja muude toredate raadiojaamade saateid. Lootus oli, et just sellised lained võivad anda märku mõistusliku elu olemasolust, nii nagu nad seda ehk ka meil Maa peal heal juhul teevad.

Selge on see, et nüüd tuleb otsinguid jätkata, ja tegelikult avarduvadki otsinguvõimalused peagi. Sama koha peale, kus asub praegu kasutatud raadioteleskoop, rajatakse mõne aasta pärast veel võimsama raadioteleskoobi Square Kilometre Array Austraalia-osa. Teleskoobi teine osa püstitatakse Lõuna-Aafrika Vabariigi pinnale.

Uus teleskoop läheb maksma 1,7 miljardit eurot, ja selle raha eest saab kindlasti tublisid tulemusi — kui ka ühtegi kosmosetsivilisatsiooni ei avastata, siis muude raadiokiirguse allikate kohta saadakse ikka senisest palju täpsemaid andmeid.

Oma praegused tulemused, või kui soovite, siis tulemusetused on Tremblay ja Tingay avaldanud võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.