Baylori Ülikooli sotsioloogi Ed Eschleri sõnul usaldavad tänapäeva inimesed esmajoones arste ja valitsust. Ebakindlatel aegadel otsib osa inimesi aga endiselt hädadele seletust või leevendust üleloomulikust maailmast. Kuigi üleloomulikke ning usklikke kogemusi on uuritud varemgi, pole Eschleri sõnul nende kogemuste tekkepõhjustele seni palju tähelepanu pööratud.

Toomaks üleloomulike ja imeliste kogemuste põhjustesse selgust, uuris Eschler imede levimust Ladina-Ameerikas. Ta toetus Kirikupingi uurimiskeskuse 2013. aasta usuteemalise rahvaküsitluse andmetele. Kokku analüüsis ta 16 riigist pärit 15 400 vastaja andmeid.

Oma töös mõistis Eschler imet kui mistahes kogemust, kus mingi juhtumi või selle lõpptulemuse põhjustasid inimese arvates üleloomulikud jõud.

Rikkus = teaduspõhisus?

Ed Eschleri sõnul valitseb ühiskonnas arusaam, et rikkad ja haritud inimesed suhtuvad eluraskustesse ratsionaalselt ja teaduspõhiselt. Samas leidub sotsioloogi sõnul üha enam tõendeid, et nende inimeste teaduspõhise mõtlemise taga on pigem rikkuse ja haridusega kaasnev turvatunne: mida vähem inimesed oma elu pärast kardavad, seda vähem otsivad nad oma hädadele usupõhiseid seletusi.

Eschler otsustas uurida just Ladina-Ameerikat, sest sealsed ühiskonnad on arenenud riikidest arengus veidi maas. Sestap julgevad uurijad sealt ka rohkem usulisi nähtusi otsida. Arenenud riikide kohta eeldavad teadlased, et sealsed inimesed imesid eriti ei koge, kuigi tegelikult on sotsiloogi sõnul üleloomulikuks peetud kogemusi ette tulnud pea kõigil arenenud riikide elanikel.

Usklikkus sõltub toimetulekust

Andmete analüüsil leidis Eschler, et 57 protsenti vastanutest olid enda sõnul kogenud mingit sorti imet. Teiseks leidis sotsioloog, et hariduse ja imede kogemise vahel puudus seos. Kolmandaks selgus, et sissetulek ei mõjuta otseselt ime kogemise tõenäosust. Samas mõjutab imede kogemist absoluutne vaesus: imesid kogesid pigem need inimesed, kes ei saa endale lubada toitu, riideid ega ravimeid.

Eschleri sõnul kogesid ametliku hariduseta vastajad imesid sama sageli kui kõrgharidusega vastajad. Ladina-Ameerikas on keskharidus umbes 40 protsendil elanikest – nii sai sotsioloog vaadelda, kas imesid kogevad vaid vähese haridusega inimesed.

Lisaks on Ladina-Ameerika vaatamata Külmale sõjale jägnenud majanduslangusele viimase 30 aastaga tohutult edasi arenenud. See võimaldas Eschleril uurida, kas koduriigi arenguaste mõjutab inimese imede kogemist rohkem kui tema haridus või klassikuuluvus.

Analüüs lükkas ümber eelduse, et ühiskonna arenedes muutub see vähem usklikuks ning usk asendub teaduspõhisusega. Samas sai kinnitust teooria, et inimesed pöörduvad usu poole siis, kui nende elu on ohus, eemaldudes usust kindlamatel eluperioodidel.

Vandenõuteooriate võti

Ed Eschler leidis analüüsi käigus sedagi, et kõige tüüpilisem imekogeja on vanem mustanahaline nelipühilasest naine. Ühtlasi väärtustab see imekogeja tugevalt väljakujunenud ühiskondlikke ja usklikke arusaamu ning tema tulevik on majandulikus mõttes ebastabiilne: tal ei pruugi jätkuda raha tervishoiu, riiete või toidu jaoks.

Väikseima tõenäosusega kogeb imesid noor valgenahaline või segaverd katoliiklane, kes hoolib vähem ühiskonna ja usu arusaamadest, ning on rahaliselt kindlustatud.

Siiski leidus imesid kogenud inimesi igas sotsiaalses inimrühmas. Sotsioloogi sõnul võisid ka kõige rikkamad ja haritumad inimesed imesid kogeda, kui nende elu sattus ohtu või muutus varasemast ebakindlamaks.

Ta lisas, et varasematel aegadel kohtas imesid rohkem, sest siis uskusid üleloomulikku maailma olemasolu peaaegu kõik inimesed. Nüüd oleme tema sõnul isegi usklikena teadlikud, et kõik meiega juhtuv võib olla vaid juhus.

Muutunud pole aga põhimõte, et pidades mingit sündmust üleloomulike jõudude tööks, püüavad inimesed luua mõttes korda hoomamatus kaootilises maailmas.

Muuhulgas aitas uuring Eschleril paremini mõista tänapäeval vohavaid vandenõuteooriaid. Inimesed loovad ja toetavad vandenõuteooriaid, et ebakindlusega toime tulla: kurja vandenõu kontrolli all maailm on ebakindlas seisundis inimese meelest parem kui täiesti kontrollimatu maailm.

Uuring ilmus ajakirjas Review of Religious Research.