USA beebibuumerite põlvkonnal on kehvemad vaimsed võimed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Beebibuumeriteks nimetatakse läänemaailma lähenemise kohaselt põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1946–1964.
Beebibuumeriteks nimetatakse läänemaailma lähenemise kohaselt põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1946–1964. Autor/allikas: CC BY-NC 2.0

Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondadega, selgub USA-s tehtud uuringust. Eesti oludesse niisugust suundumust üle kanda ei saa.

USA-s tehtud uuringu tulemuste kohaselt oli beebibuumeritele eelnenud põlvkondades näha järk-järgulist vaimsete võimete kasvu, mis tipnes II maailmasõja eel ja ajal sündinud põlvkonnaga. Beebubuumerite vaimsed võimed on aga tunduvalt kehvemad võrreldes varasemate sugupõlvedega.

Beebibuumeriteks nimetatakse läänemaailma lähenemise kohaselt põlvkonda, kes on sündinud pärast II maailmasõda, aastatel 1946–1964. 

Ajakirjas The Journals of Gerontology avaldatud uuringus analüüsiti rohkem kui 30 000 üle 50-aastase ameeriklase kognitiivse testi tulemusi. Uuringus osalejatelt küsiti iga kahe aasta järel küsimusi, mille eesmärk oli hinnata osalejate vaimseid võimeid. Näiteks pidid osalejad meelde jätma, mis objekte neile äsja näidati. Andmeid koguti uuringu jaoks 1996. aastast kuni 2014. aastani.

Uuringu autori, Ohio Osariigi Ülikooli sotsioloogia professori Hui Zhengi sõnul on üllatav asjaolu, et kognitiivsete võimete langust võis märgata mitmesugustes gruppides: mehed, naised, erinevad rassilised või etnilised kogukonnad, veel ka erineva haridustaseme kui ka sissetulekuga inimeste seas.

Uuringu tulemused näitavad, et madalad vaimsed võimed beebibuumerite põlvkonnas olid rohkem seotud kehvema sissetulekuga, suurema üksiolemisega, depressiooniga, vähese füüsilise aktiivsuse ning rasvumisega.

Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel oli 50-aastaselt keskmiselt madalam testitulemus kui samas vanuses teistel põlvkondadel. See tähendab, et kognitiivsete võimete langus hakkas beebibuumerite seas ilmnema, kui nad olid alles keskealised.

Uuringu autor lausus, et kuigi dementsuse levimus on USA-s viimasel ajal kahanenud, kuid värske uuringu tulemused võivad viidata, et tulevastel kümnenditel hakkab dementsuse probleem järk-järgult kasvama.

Milline olukord on Eestis?

Eestis on individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja seda mõjutavaid seoseid uuritud SHARE uuringus. Tallinna Ülikooli teadur Liili Abuladze, kes on SHARE uuringu üks autor, lausus, et esmaste SHARE uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et meie nooremad põlvkonnad on parema kognitiivse funktsiooniga kui eelnevad põlvkonnad. 

Üheks kõige tõenäolisemaks põhjuseks peetakse, et noorematel põlvkondadel on parem haridus ja üldised sotsiaalmajanduslikud tingimused on ka paremad.

Veel on tähtis osa ka meditsiiniteaduste arengul. "Iga sündiv põlvkond saab parema stardi juba üsna varakult oma elus, mis võib mõjutada hilisemat tervist," mainis Abuladze.

Kindlasti ei saa USA-s tehtud uuringu tulemusi Eestile üle kanda, sest meil ei olnud niisugust beebibuumi põlvkonda.

"Meil oli kõrgenenud sündimus mõned aastakümned hiljem ja see polnud nii ulatuslik kui USA puhul, mis võib tähendada, et kui on väga suur põlvkond ühiskonnas, siis variatsioon tervisetulemustes on sellest mõjutatud," rääkis Abuladze ja lisas, et kõigile ei pruukinud jääda piisavalt võimalusi, kuna riik ei suutnud õigeaegselt kohaneda suurenenud põlvkonna vajadustele.

Abuladze sõnul peaks niisuguste uuringute puhul arvestama, et kõige vanemate inimeste sekka jõuavad tavaliselt parema tervisega inimesed. See võib olla ka üks selgitus, miks vanemad inimesed võivad olla paremate tulemustega kui beebibuumerid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: