Briti, Uus-Meremaa ja Kanada teadlased eesotsas Gerd Masselinkiga Inglismaalt Plymouthi Ülikoolist modelleerisid korallsaarega toimuvat nii arvutimudeli kui ka füüsilise mudeli peal.

Mudelid näitasid, et kui merepind tõuseb, siis kannavad saarest tormiga üle uhtuvad lained rannalähedasi koralliliivasetteid saare pinnale, nii et saar saab kõrgemaks.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances, et mõnedki saared võivad seetõttu jääda tulevikuski asustuskõlblikuks, kui rakendada täiendavaid abinõusid, näiteks teha majad ja muu taristu uputuskindlaks.

Autorid märgivad, et korallsaared ongi sadade tuhandete aastatega kujunenud just lainete toimel, mis on korallrahust murdunud materjali kokku kuhjanud.

Saare suurima kõrguse merepinnast määrabki kõige energilisemate lainetega torm, mis tast üle on käinud. Nii on üleujutused juba saare olemasoluks möödapääsmatult tähtsad.

Oma mudelites jäljendasid teadlased Tuvalule kuuluvat Fatato saart. Ilmnes, et kui merepind tõuseb 75 sentimeetrit, siis kasvab saare kõrgeim koht ligi 70 sentimeetrit kõrgemaks.

Teadlased ei luba, et kõik maailma korallsaared tõusvates meredes sel moel vastu peavad, kuid paljud neist mõnda aega siiski.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.