Saare sõnul selliseid relvalube, mis on antud õigusega ka seda avalikus kohas kanda, peaks olema vähe. "See peab olema ikkagi väga selgelt põhjendatud vajadus, miks eraisik peaks avalikus kohas ringi liikuma relva kandes," ütles Saar.

Saare sõnul on väga vähetõenäoline, et näiteks psühhiaatriahaigla patsient üldse relvaluba taotleb ja selle saab. "Tavaliselt need juhtumid on psühhopaatia taolised häired, isiksuse häired ja nende diagnoosidega on asjad päris keerulised," rääkis professor.

Saare sõnul peaks Lihulas toimunud juhtumi ekspertiis andma täpsema vastuse isiku kohta, miks ta niimoodi käitus ja mida siis tulevikus saaks silmas pidada. Psühhiaatria kompleksekspertiis annab kohtumõistmisel selgema pildi, mis isikuga oli tegemist.

Mõned kuriteod ja juhtumid tekitavad Saare sõnul väga tugevat ühisikondlikku resonantsi. "Lihula juhtum kahtlemata on ka selline, aga seadusemuudatused, mis koos niisuguse asjaga tulevad, tuleb väga rahulikult ja külmalt läbi kaaluda," lisas ta.

Saar soovitas, et kui kodanik otsustab hakata sekkuma korra loomisse, siis esimesena tuleb pöörduda politsei poole, kes on kompetentne selliseid küsimusi lahendama. Saar ütles, et kui kodanik otsustab ikkagi sekkuda, siis peab ta kainelt hindama oma võimalusi.

"Peab aru saama, et ta satub ohtlikku olukorda. Kui ta hakkab kuriteo rünnet takistama või kurjategijat jälitama, sel juhul asub ta väga selgelt juba ohutsooni, sellest peab endale aru andma. Sellistes olukordades on vaja külma verd ja kui võimalik, vältida emotsionaalseid sekkumisi," rääkis Saar.