Laupäeval, 6. märtsi õhtul Lihulas aset leidnud tulirelvajuhtum tõstatas laiema arutelu relvalubade taotlemise tingimuste üle. Novaator uuris juhtunu valguses, milline on Eesti relvaõnnetuste statistika rahvusvahelises kontekstis ning kuidas on õnnetuste statistika seotud karmide relvaloa regulatsioonidega.

Senised regulatsioonid on end õigustanud

Rahvusvahelise uuringu Small Arms Survey andmetel suri Eestis 2018. aastal tulirelvaõnnetustes kaks inimest. See tähendab, et Eesti on rahvusvahelises kontekstis kõige vähemate relvadest põhjustatud surmadega riikide seas. Samuti on Eestis aastatel 2008–2018 jäänud vägivaldseid surmi 100 000 elaniku kohta poole vähemaks.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Sven Põierpaasi sõnul kinnitab statistika, et Eestis rakendatud õigusloomesuunad, ennetustegevus ja järelvalve on olnud tõhusad. Ta lisab, et alates 2004. aastast on Eesti relvareeglite loomisel lähtutud Euroopa tulirelvadirektiivist ja viimase muudatustest. Relvaregulatsioonid on karmistunud eeskätt vastuseks Euroopas viimastel aastatel toimunud terrorismiaktidele.

"Näiteks, suure salvega tulirelvade omamine on ühiskonnaohtlikum ja nende omandamiseks on teiste liikmesriikidega koos kokku lepitud kõrgendatud nõuded ning tihedam ja põhjalikum riiklik järelevalve," seletab Põierpaas.

Kuigi Euroopa näitab peamised muutussuunad kätte, on Eesti relvaseadust täiendatud ka siinsete vajaduste järgi. Näiteks on Eesti digitaalne võimekus võimaldanud riigil üle minna elektroonilisele relvaloale. "Samuti, relvaluba ei väljastata isikule, kes võib olla ohuks riigi julgeolekule," lisab Põierpaas. "Vaid enesekaitseks tulirelvi omavad relvaomanikud peavad relvaloa vahetamisel tõendama oma oskusi relva ohutult käidelda."

Lisaks on Eestis nõuniku sõnul karmistatud välismaalastele relvaloa väljastamist ning erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest tuleb Eestis ka gaasirelva soetamiseks luba taotleda.

"Kõik see annab kinnitust, et oluline ei ole vaid luba relva omamiseks või oskus relvast lasta, vaid väga tähtis on kõige selle juures relvaomanike vastutustundlik ja õiguskuulekas käitumine ning riikliku järelevalve tõhus teostamine," tõdeb Põierpaas.

Kes ja kuidas saab Eestis relvaloa?

Sven Põierpaasi sõnul on Eestis nagu terves Euroopa Liiduski relvaluba võrdlemisi raske taotleda. Liikmesriigid lähtuvad, nagu eespool öeldud, oma seadusandluses ühtmoodi liidu relvadirektiivist.

"Relvavaluba jahipidamiseks ja laskespordiga tegelemiseks saab taotleda 18-aastane. Enese ja vara kaitseks vintraudse relva taotleja peab olema vähemalt 21-aastane," ütleb Põierpaas.

Relvaloa taotlemiseks suunatakse taotleja esmalt tervisekontrolli. "Terviseuuringud viib läbi perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid," kirjeldab nõunik. "Tervisenõuetele vastavale relvaloa taotlejale väljastatakse vastav tõend, mille ta peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile. Samuti peab taotleja eelnevalt läbima esmaabikoolituse."

Seejärel menetleb Politsei- ja Piirivalveamet esitatud taotlust. Amet kontrollib, kas esitatud andmed on õiged, ning kas taotlejat on varem kriminaalkorras karistatud. Samuti kogub amet infot võimaliku pooleli oleva süüteomenetluse või varasema võimaliku riigi julgeolekut ohustava tegevuse kohta.

Taotleja juures hinnatakse sedagi, kas viimane on üldse sobilik soovitud liiki relva soetama. "Tema senine eluviis ei tohi olla teise isiku turvalisust ohustav ja tema käitumine peab olema õiguskuulekale relvaomanikule kohane," märgib Põierpaas ja lisab, et taustakontrolli edukalt läbinud inimene suunatakse edasi relvaeksamile.

Relvaeksam koosneb nõuniku sõnul kahest osast: teoreetilisest ja praktilisest eksamist. "Teoreetiline osa koosneb kirjalikust testist, millega veendutakse, et relvaloa taotleja teab relvakäitlemist reguleerivaid õigusakte. Praktilise osa käigus veendutakse, et inimene oskab taotletavat relvaliiki ohutult käidelda ning ohutult ja täpselt relvast lasta ning tunneb relvaehitust," kirjeldab ta.

Kui taotleja sooritab relvaeksami edukalt, väljastatakse talle soovitud relvaliigi kohta elektrooniline luba. Teise relvaliigi loa juurde taotlemiseks tuleb inimesel uuesti sooritada vaid eksami praktiline osa.

Ainult karmist seadusest ei piisa

"Mida tõhusam ja sisulisem on kontroll, seda tõenäolisem on, et relvad ei satu inimeste kätte, kes on käitunud enda või teise inimese turvalisust ohustavalt," ütleb siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas.

Ta lisab, et ainult karmist seadusest relvakuritegude ega õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks ei piisa. "Oluline on relvaomanike endi teadlikkus ja vastutuse tunnetus ning riikliku järelevalve läbimõeldud ja koordineeritud teostamine," ütleb ta.

Nõuniku sõnul kuulub Eestis suurem osa tulirelvi jahimeestele ja laskesportlastele. Viimased on aga sotsiaalsed hobid, mille käigus inimesed tegutsevad koos ja hoiavad üksteise käitumisel silma peal. "Ohutusreegleid mitte järgiv relvaomanik kutsutakse kaaslaste poolt kiiresti korrale. Keegi meist ei taha olla ohustatud kellegi lohakast relvakasutamisest," märgib Põierpaas.

Kolmas grupp relvaomanikke on inimesed, kes omavad relvi vaid enese ja vara kaitseks. Põierpaasi sõnul harjutavad ja käitlevad need relvaomanikud relvi privaatsemalt. "Nemad peavad aga relvaloa kehtivuse lõppedes oma relva ohutu käitlemise oskusi ja teadmisi politseile tõendama kuni viie aasta tagant."

Samas on nõuniku sõnul oluline relvaomaniku tervislik seisund. Seda hindab perearst, psühhiaater ja vajadusel ka eriarst regulaarselt: iga kord kui relvaloa kehtivus lõpeb ning relvaomanik seda pikendada soovib.