Teadlaste võidujooks viirusega on hoo sisse saanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Unsplash

Maailmas on registreeritud 945 koroonaviiruse vaktsiini või ravi leidmisega seotud teadusuuringut. Paljulubavaid on nende seas palju, kinnitab Euroopa Ravimiameti uudsete ravimite komitee liige Toivo Maimets.

Viimastel aastatel on olnud suund toetada pigem tulutoovaid rakendusuuringuid, ent Maimetsa sõnul on just alusuuringud võtmetähtsusega: "Meil on vaja teada, milline see viirus on, kuidas ta raku sisse läheb, milliseid valke ta kasutab, miks ühel inimesel on tugevamad sümptomid ja teisel nõrgemad. See on puhas fundamentaalteadus." Teadmised COVID-19 kohta on nüüdseks piisavad, et asuda otsima bioloogilisi ja keemilisi abivahendeid, millega viiruse halba mõju inimorganismile kas ära hoida või leevendada.

Erinevates kliinilistes uuringutes osaleb juba ligi pool miljonit katseisikut. Nende inimeste peal uuritakse ka võimalikke kõrvalmõjusid, mis tuleb enne ravimi kasutuselevõttu miinimumini viia: "Kasu ja riski vahekord peab olema õige. Pole ju mõeldav olukord, kus saame viirusest lahti kas immunsüsteemi õpetamise või viiruse paljunemise takistamise kaudu, aga tekitame seejuures patsiendile elukestva kahju," nendib Maimets.

Meedias palju kõneainet pakkunud tervenenute vereplasma kasutamisvõimaluste avastamine on küll populaarne uurimissuund, ent Maimetsa sõnul on esimesel kohal hoopis malaariaravimitest tuntud hüdroksütolueeni ning Jaapanist pärit favipiraviiri ehk Avigani kompamine. Viimatimainitu puhul on jõutud juba kolmandasse faasi, ehk tuhandeid inimesi kaasavate katsetusteni.

Kas sügisel jõuab meieni kõigepealt mõni vaktsiin või ravim või jõuab viirus teadlastest ette ning muutub sääraselt, et senised ponnistused muutuvad kasutuks? Maimets on lootusrikas, et põhjaliku teadustöö ja korrektsete kliiniliste uuringute tegemiseks panustatud suured summad tasuvad end ära.

COVID-19 on erandlik, kuna tema RNA replikatsioonil on olemas vigade parandamise mehhanism. "Gripiviirusel pole vigade parandamise süsteemi, mistõttu kui ta paljuneb, siis ta teeb vigu ja muteerub. COVID pole nii hea muteeruja." Seega oht, et ta teadlastel piltikult öeldes eest ära jookseb, pole Maimetsa sõnul selle haiguse juures esimene ega kõige suurem murekoht.

Intervjuu Toivo Maimetsaga oli Vikerraadio saates "Uudis+" kolmapäeval 20. mail kell 13.05.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: