Erinevaid neuroloogilisi sümptomeid kirjeldasid Hiina teadlased juba veebruari lõpus. Enam kui kolmandik Huazhongi Teaduse- ja Tehnikaülikooli haiglasse sattunud 213 koroonapatsiendist kurtsid nende üle enam kui kolmandik – 36,4 protsenti. Kõige sagedamini vaevasid neid lihas- ja peavalu, üldine segadustunne ja peapööritus. Kuigi neid sai seostada osaliselt hingamisraskustest tingitud hapnikupuudusega, polnud sümptomite tõsidus sellega alati seotud.

Nüüd ajakirjas JAMA Neurology ilmunud töös kinnitab sama töörühm, et mõnikord kaasnesid nakkusega kitsamalt kesknärvisüsteemiga seotud kaebused nagu epilepsiahoogude pikenemine, insuldid ja lõhnataju kadumine. Vähemalt mõningatel juhtudel ilmnesid need varem kui näiteks palavik või köha.

Töörühma hinnangul on neuroloogiliste sümptomite avastamisel seega ka helgem pool. Diagnoose saaks panna varem ja suunata patsiendid vajadusel kiiremini haiglaravile või nad teistest isoleerida.

Ling Mao nentis kolleegidega, et tegu pole esindusliku valimiga. Tulemusi ei saa laiendada sirgjooneliselt teistele riikidele ja isegi Hiina provintsidele. Patsientide suure arvu tõttu ei saanud nad kasutada nende põhjalikumaks uurimiseks paremaid ajukuvameetodeid nagu magnetresonantstomograafi või elektroentsefalograafi. Teadlased pidid lähtuma sageli patsientide endi kirjeldustest.

Ei midagi erilist
Närvisüsteemiga seotud sümptomite nägemises poleks midagi uut. Raskemate haiguste korral on immuunsüsteemi reaktsioon mõnikord piisavalt tugev, et vallandada tsütokiinitormi. Valkude tekitatav põletikureaktsioon võib mõjutada ka aju tööd. Harvem suudavad ületada viirused aju-vere barjääri ning nakatada ajurakke otseselt.

SARS-i epideemia ajal lahati haiguse tõttu surnud 774 inimesest vaid paarikümmet. Vähemalt kaheksal juhul leiti viiruse RNA-d lisaks kopsudele, põrnale ja mitmetele teistele siseorganitele ka nende ajust. Uue koroonaviiruse kohta ei saa veel sama veel kindlalt väita. Selleks peaksid leidma teadlased viiruse RNA-d koroonapatsientide seljaajuvedelikust.

"Meil on vaja täiendavaid uuringuid, et välja selgitada, kas need sümptomid on haiguse enda tundemärgid või lihtsalt osa organismi süstemaatilisest põletikuvastusest. Uuritud patsiendid olid küllaltki haiged," märkis Samuel Pleasure, California Ülikooli neuroloog ja uurimusega kaasnevalt ilmunud kommentaari kaasautor.

Võimalik tagauks

SARS-i epideemia järel üritasid mitmed teadlased välja selgitada, kuidas viirus ajju pääses. Hiirtega tehtud katsete põhjal võis kahtlustada haistesibula neuroneid. Piltlikult kasutas viirus neid redelina, nakatades närvirakke järk-järguliselt. Sarnast mehhanismi võib kasutada ka uus koroonaviirus.

Erinevalt geneetiliselt muundatud hiirtest puudub aga inimeste haistesibula neuronite pinnal valk, mille kaudu koroonaviirus rakkudesse tungib. Kahe teadlasrühma analüüsi põhjal leiab neid aga teiste ninas asuvate rakkude pinnalt.

Harvardi Ülikooli teadlased kahtlustavad, et viirus võib kasutada aju-vere barjääri ületamiseks kapillaaride seinu ääristavaid rakke. Genfi Ülikooli teadlaste juhitud töörühm oletab seevastu, et viirus nakatab haistesibula neuronite tööks hädavajalikke tugirakke. Mõlemal juhul tekitaks see häireid inimeste lõhnatajus. Hinnanguliselt kaotab selle ajutiselt ligikaudu 30–50 protsenti koroonapatsientidest.

Täpsema vastuse annaksid koroonasse surnud patsientide lahkamine. Seni pole Hiina teadlased pole vastavaid uuringuid veel avaldanud.