Soomere viirusepuhangust: kriitilise tähtsusega on kõigi stsenaariumite teadvustamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kadri Põlendik/ERR

Kui seoses koroonaviirusega realiseerub niisugune süsimust stsenaarium, mida ei ole osatud ette näha, on asjad halvasti. Järelikult on oluline, et oleks teadvustatud igasugused stsenaariumid, rääkis "Vikerhommikus" Eesti Teaduste Akadeemia president professor Tarmo Soomere.

Pikas perspektiivis on Soomere sõnul kasulik erinevate viirusepuhangu tõttu tekkivate sündmuste stsenaariumite esitamine ja ka väga torkivate võimaluste üles tõstmine. "On lausa kriitilise tähtsusega, et meil oleks kõik stsenaariumid ära teadvustatud, alates süsimustast kuni helesiniseni," rääkis professor. See, mis on teadvustatud ja millest on räägitud, püsib inimeste teadvuses ja head eksperdid võtavad seda arvesse.

Kriitilise tähtsusega on vaja teada, kui palju inimesed omavahel suhtlevad, kui palju kokku saadakse, kui lähedalt üksteisega räägitakse ning kuidas on võimalik viiruse levikut kontrolli all hoida, ütles Soomere. Selle jaoks on kaasatud mitte ainult inimgeograafid ja sotsioloogid, vaid need, kes oskavad äärmiselt keerukates süsteemides toimuvaid portsesse arvutil kirjeldada ja natuke ette näha.

"Ennustame on üldse väga raske töö, ütles Niels Bohr, eriti tuleviku ennustamine. Aga selles on ongi inimese võimekus, erinevalt ülejäänud loodusest, et me vist oskame natuke tulevikku ette näha ja sellest piisab, et teha mõistlikke otsuseid," sõnas professor.

Kui koroonaviiruse kriis lõpeb, siis meie ühiskond ei ole enam kunagi endine. "On alust arvata, et majandus teiseneb, mingid harud võivad ära kaduda ja uued harud võivad asemele tulla," arvas Soomere.

Professori hinnangul teaduse rahastamist väga palju ei kärbita. Soomere arvas, et kui majanduse struktuur uueneb, siis tuleb suur hulk tootmist ka kohapeal luua või importida, selle käivitamiseks on vaja maailma parimat teadmist, mis on üldiselt olemas teadlastel, sõnas Soomere.

"Kuigi teadus on praktilises mõttes natuke levist väljas, aga kui õigesti küsida, siis saab nende käest selle teabe kätte küll," rääkis ta. Praegu planeeritud laenu mahtude juures tundub, et avalikus sektoris väga suuri tagasilööke tulla ei tohiks. "See laen tuleb ju tagasi maksta üks moment ja selleks on vaja hästi vingeid tooteid. Eks need sünnivad ikka ju tänu parimale ja uusimale teadmisele," ütles Soomere.

"Kui nüüd teha musta nalja, natuke sarkastiliselt. Kui sisemajanduse kogutoodang piisavalt palju kukub nii 28–29 protsenti, aga teaduse finantseerimine jääb nominaalselt samaks, siis me oleme ju ühe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust," lausus Soomere.

Soomere hinnangul on viirusepuhanguga väga hästi hakkama saanud kahte tüüpi riigid. "Ühed on need, kus on võimalik rakendada väga tugevat survet inimestele, ma mõtlen siin Hiinat ja tema analooge. Samuti on väga hästi hakkama saanud riigid, kus on pikaajaline demokraatia ja kus inimesed on harjunud toimetama kaasteelistega arvestades, nagu Rootsi ja Šveits," leidis professor ja lisas, et ei ole ühtset mudelit, milline peaks olema ideaalne ühiskond ja selle organiseerimine.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: