Teaduste Akadeemia valis presidendiks tagasi Tarmo Soomere ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1569410100000 | amCalendar}}

Teaduste Akadeemia üldkogu valis kolmapäeval oma presidendiks tagasi senise presidendi Tarmo Soomere.

Salajasel hääletusel anti akadeemik Soomere poolt 37 häält, ühtegi vastaskandidaati talle ei esitatud. Teaduste Akadeemias on 75 akadeemikut, sedeli võttis välja 50 akadeemia liiget, hääletuskastis oli 49 sedelit, mis tähendab, et valituks saamiseks oli Soomerel vaja koguda vähemalt 31 akadeemiku toetus.

Matemaatikadoktor Soomere valiti Teaduste Akadeemia liikmeks 2007. aastal, akadeemia presidendiks sai ta esmakordselt 2014. aastal.

Soomere on sündinud 1957. aastal, ta on lõetanud Kohila Keskkooli, kõrghariduse omandas Moskva Riiklikus Ülikoolil, ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis loodusteaduskonna küberneetika instituudi juhtivteadur ja lainetuse dünaamika labori juhatajana ning inseneriteaduskonna rannikutehnika professorina.

Soomere rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Teaduste Akadeemia keskne eesmärk on see, et kõigi elu läheks paremaks. Seda saavutab tema sõnul selle kaudu, et Eesti kui terviku konkrentsivõime tõuseb.

Soomere märkis, et ajal, mil teaduse rahastamine ei tõuse oodatud mahus, tuleb olla tark. "Teaduste Akadeemia esmane ülesanne on, tõepoolest, esindada ja arendada Eesti teadust. Aga siis jätkab seadus ja ütleb, et akadeemia on loodud selleks, et ta aitaks kaasa riigi ees seisvate sotsiaalmajanduslike ülesannete lahendamisele. Ja teaduse finantseerimine on samuti üks nendest sotsiaalmajanduslikest ülesannetest, millele akadeemia jõudumööda kaasa aitab. Aga siiski, akadeemia esimene ülesanne seaduses on anda riigile head nõu. Selle nõu hulka kuulub loomulikult ka teadusraha suurendamise nõu," selgitas ta.

Ta tõdes, et riik ei saa aga alati kõiki teadlaste antud nõu kasutada. "Sellisel põhjusel, et nõu kõrval seisavad füüsikalised piirangud, rahalised piirangud, majanduslikud piirangud, tehnilised piirangud. Ja ka asjade sotsiaalne teostatavus - me ei saa anda riigile sellist nõu, mida ühiskond ei aktsepteeri, sest siis me paneksime riigi lihtsalt kahvlisse, soovitades neil minna n-ö enesetapule," rääkis Soomere.

"See nõu, mida me anname, on laiem. Ma tooksin võrdluse viimaselt kliimakonverentsilt - ennekõike me andsime nõu mitte selles osas, kuidas täpselt teha meie energiat puhtamaks, aga meil on võimalik seda palju vähem kasutada. See on palju targem kui lihtsalt teha puhtamat elektrit," lisas ta.

 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: