"Otsustasin kandideerida, sest mulle tehti selleks ettepanek, mida ma võtsin tunnustusena selle eest, mis ma siiani olen Tallinna Ülikooli rektorina teinud. Ja teisest küljest - minu praegune rektori ametiaeg Tallinna Ülikoolis hakkab lõppema, see pakkumine on huvitav väljakutse ja loomulikult on mul soov jätkuvalt laiemalt panustada Eesti kõrghariduse ja teaduse maastikul, et seda koos paremaks teha," rääkis TLÜ praegune rektor Land oma kandideerimisest Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks.

Land tunnistas, et teda esitasid kandidaadiks mitmed Teaduste Akadeemia liikmed, kes tunnevad teda juba pikka aega olemaks veendunud, et ta on sobiv kandidaat TTÜ rektori kohale. Samas märkis ta, et ei saa nende nimesid enne ametlikult kandidaadiks registreerimist avaldada.

Küsimusele, mida ta kavatseb tehnikaülikoolis muuta, vastas Land, et ennekõike lähtub ta kooli arengukavast. "Mina lähtun sellest, et Tallinna Tehnikaülikoolil on arengukava, kus on seatud väga selge ja ambitsioonikas missioon, et olla teaduse ja tehnoloogiainnovatsiooni edendaja, samuti ka juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis," ütles Land. "Sellest ma lähtun, see ongi minu lähtekoht. Minu eesmärk ei ole minna midagi muutma, vaid ülikooli edasisse arengusse panustada," lisas ta.

Rektorikandidaat rääkis, et kavatseb valimiste protsessi käigus kohtuda ja rääkida nii palju kui võimalik ülikooli liikmetega ja arutada nendega, kuidas tehnikaülikooli arendada ning mis võiksid olla sealsed kitsaskohad. "Mul on neid praegu väga raske välja tuua, kuna ma tean Eesti kõrghariduse ja teaduse kitsaskohti laiemalt. Aga mis ülikooli spektsiifikasse puutub, siis ma soovin neid ülikooli sees ülikooli liikmetega arutada. Ma olen juhina meeskonnamängija. Muudatusi ei tohiks karta, aga need tuleb enne võimalikult laiapõhjaliselt läbi arutada ja koos kavandada. Minu sõnum on see, et ma ei lähe Tallinna Tehnikaülikooli midagi muutma niimoodi, et ma ei ole neid läbi arutanud," ütles Land.

"Eks muudatusi ja reforme tuleb ikka teha, aga minu nägemus ja ka viis muudatusi teha on need võimalikult laiapõhjaliselt läbi rääkida, arutada, et inimestel oleks tunne, et me oleme muudatusi koos teinud. Rohkemal või vähemal määral pingeid tekib igal juhul, aga mul on hea meel, et me oleme Tallinna Ülikoolis suutnud need pinged ülikooli sees läbi rääkida ja maandada," lisas ta.

Küsimusele, kas tema kandideerimine tähendab hinnangut TTÜ praeguse rektori Jaak Aaviksoo tööle, vastas Land eitavalt. "Ma ei kandideeri praeguse rektori vastu ja seda ma talle ka ütlesin, kui ma teda teavitasin oma kandideerimisest. Ma ei kandideeri praeguse rektori vastu, ma kandideerin Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks," rääkis Land. "Minu eesmärk on Tallinna Tehnikaülikooli heaks midagi koos ära. Meil on väga hea kollegiaalne suhe ja ma usun, et ka valimisprotsessi käigus me saame koos arutada küsimusi, kuidas tehnikaülikool on arenenud ja võiks edasi areneda. Aga ma ei lähe kellegi vastu," kinnitas ta.

Kommenteerides enda tegevust Tallinna Ülikooli rektorina, leidis Land, kes esmakordselt valiti rektoriks 2011. aastal ning teist korda 2016. aastal, et tagasivalimine näitab tema õnnestumist rektorina. "Ma ise võtan seda küll tunnustusena, sest mind valiti tagasi väga raskel ajal, ehk just väga suure ja sisulise struktuurireformi toimumise ajal, kui reform oli just toimunud. Et mind sellisel ajal tagasi valiti, näitas, et ju siis me olime seda reformi kavandanud ja niimoodi suutnud läbi viia, et kõik osapooled nägid selle vajadusi. Nüüd, neli aastat hiljem me näeme, et need reformid on olnud edukad. Ma ise võtan seda tunnustusena," rääkis rektor.

Land selgitas, et kui TTÜ rektori ametiaeg algab 1. septembril, tema ametiaeg TLÜ rektorina kestab aga järgmise aasta 14. maini, siis TLÜ põhikirja kohaselt määrab ülikooli nõukogu rektori kohusetäitja ning uue TLÜ rektori valimise ajakavasse muutusi ei tekiks. "Kuna see aeg on ainult kaheksa ja pool kuud, siis valimistsükkel jääb suure tõenäosusega samaks. Rektori valimise toimkond, tuleb välja kuulutada hiljemalt juba kuus kuud enne rektori ametiaja lõpuni. Valimised ise peavad toimuma kolm kuud enne rektori ametiaja lõppu, ehk siis sügisel algavad ettevalmistused rektorivalimiseks Tallinna Ülikoolis. Protsess läheb käima, nii et ajaliselt Tallinna Ülikoolis midagi ei muutuks," ütles ta.

Landil ei olnud kindlat suhtumist Tallinna Tehnikaülikooli lühendatud nimekujusse TalTech. "Ma suhtun sellesse neutraalselt. Eks iga uus nimi on selline, et see vajab harjumist, sisseelamist. Mul on praegu nii-öelda kõrvalt raske öelda, kuna ma ei ole Tallinna Tehnikaülikooliga olnud niivõrd seotud, et kuidas see nimi on ülikooli sees vastuvõetud. Ma saan aru, et tudengitele see meeldib, see on uuenduslik. Ma arvan, et iga nimi vajab harjumist ja oma elu ja ma loodan, et see nii ka läheb. Aga ma olen selles suhtes täiesti neutraalne," rääkis Land.

Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud ja Stockholmi Ülikoolis doktorikraadi omandanud keemiaprofessor Land on üks kolmest kandidaadist Tallinna Tehnikaülikooli rektori kohale. Tema ja Aaviksoo kõrval on kolmas kandidaat Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, akadeemik Jarek Kurnitski.

Rektoriks võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud mis tahes ülikooli professori ametikohale ja kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Tehnikaülikooli rektori kandidaate võivad esitada kõik isikud, kuid kandidaadiks kinnitamiseks peab teda toetama vähemalt üks ülikooli nõukogu 11 liikmest.

Land usub, et tal peaks ka nõukogus toetajaid olema, kuna mõned neist on temaga rääkinud.

Aaviksoo esitas rektori kandidaadiks viis nõukogu liiget.

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu poolt heakskiidetud kandidaadid avalikustatakse 13. märtsil. Rektori valib Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 18. mail 2020. Rektor astub ametisse 1. septembril 2020.

Tallinna Tehnikaülikool on ainus avalik-õiguslik ülikool Eestis, mille rektori valib selle nõukogu. Tehnikaülikooli nõukogu liikmed on Gunnar Okk (esimees), Ardo Kamratov, Robert Kitt, Mart Saarma, Andres Öpik, Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.