"Tehnikaerialad ja -teadused on kindlasti see, mis teeb Tallinn Tehnikaülikooli erakordseks ja millel on kõige suurem mõju Eesti majandusele," rääkis Kurnitski ERR-ile. "Selles mõttes oli eelmisel aastal väga oluline muudatus teaduse rahastamise ühiskondlikus diskussioonis, kui eriala- ja ettevõtlusorganisatsioonid väga jõuliselt sekkusid ja rõhutasid, et ei ole normaalne olukord, et Eesti teaduse rahastamisest ainult 12 protsenti läheb tehnikateadustele," märkis ta.

"Loomulikult on Tallinna Tehnikaülikoolis ka tugevad loodusteaduste erialad, aga inseneride, programmeerijate, ökonomistide ja tehnoloogide koolitamine on ülikooli põhiülesanne. Suur osa erialadest lähevad tehnikateaduste alla ja seetõttu on ülioluline, et nendel aladel suudetakse ja on võimalik teha ka teadust, sest muidu me ei saa rääkida kõrgel tasemel kõrgharidusega spetsialistide koolitamist kui õpe ei ole teaduspõhine," rõhutas Kurnitski.

Tema hinnangul võiks üks areng teaduses olla see, et loodusteadlased, kes saavad üle poole teadusrahastusest, hakkaksid enam tegelema rakenduslike küsimustega. "Siis ei oleks kelleltki otsest raha äravõtmist, lihtsalt teadlased võiksid tasapisi oma profiili muuta nii, et sellest oleks rohkem kasu Eesti majandusele ja ühiskonnale," rääkis Kurnitski.

Kurnitski hinnangul on Tallinna Tehnikaülikooli suhtlus tööturuga olnud  nõrgapoolne ning otsesidet ettevõtete ja erialaorganisatsioonidega oleks vaja tugevdada, et võiks koolitada spetsialiste, keda tööturul kõige rohkem vaja on. "Tehnikaülikool peab suutma tõestada oma headust ka nii, et erasektor on valmis uuringuid rahastama," rõhutas ta.

Samuti viitas Kurnitski olukorrale, kus Eestis koolitatakse ligi 2000 inimest aastas, kes peavad töö leidmiseks ümber õppima ning leiab, et vaja on teha rohkem koostööd, et soodustada tudengite õppima-asumist erialadele, millel ka tulevikus perspektiivi on. "Mitmed tehnika ja tootmise erialad võitlevad meeleheitlikult sisseastujate eest, mis ei ole päris normaalne olukord, kui arvestada kui suur spetsialistide vajadus nendel erialadel on," leidis ta.

Professor Kurnitski märkis ka, et midagi peab tegema Tehnikaülikooli doktoriõppega, kuna seal on oodatud arenguhüpe miskipärast toppama jäänud. "Väga ebameeldiv tagasiminek on toimunud doktorikoolituses. Lõpetanud kaitstud doktorite arv oli eelmine aasta erakordselt madal," tõdes ta. "Siin tuleb kindlasti leida selliseid lahendusi, mis suudaks seda arengut edendada."

Kurnitski rääkis ka, et tema arvates jäid Tallinna Tehnikaülikoolis alustatud suured muudatused ja struktuurireformid pooleli. "Täna ma julgeks öelda, et pigem sellist ülikooli me ei saanud nagu me siis tahtsime. Ja sellest ka minu soov kandideerida ja neid asju veel natukene paremaks teha," ütles ta. "Kindlasti taheti sellist ülikooli, mis on konkuretsivõimeline. Ja kui siis rääkisime, et see peaks olema arvestatav Euroopa mastaabis, siis mina oleksin isegi nõus natukene tagasi tõmbama - lähtudes Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli väiksusest on täiesti piisav, kui see on arvestatav ülikool Põhjamaade mastaabis. Aga sellekski tuleb teha väga palju tööd ja ülikooli teadustulemus päris sellele tasemele praegu kindlasti ei vasta," tõdes ta.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri  instituudi direktor Kurnitski kaitses doktorikraadi Helsingi tehnikaülikoolis (praegune Aalto ülikool) 2000. aastal. Tema eriala on hoonete tehnosüsteemid, energiatõhusus ja sisekliima ning üheks töönäidiseks on tänaseks juba toiminud energiapööre ehituses, teatavasti liginullenergia hoonete ehitus juba käib, rääkis Kurnitski. "Hoonete energiatõhusus ja sisekliima on kaks läbivat teemat, millega oma teadustöös nii Eestis, Soomes kui ka Euroopa tasemel olen tegelenud. Tulemused on jõudnud rakenduda nii Eestis kui ka  Soomes kehtivate määruste kujul, samuti Euroopa ja rahvusvahelistes standardites, ja nende järgi praegusel hetkel juba  mõlemas riigis ehitatakse," märkis ta. "Rakendusliku valdkonna tegevteadlasena olen saanud väga hea kogemuse teadustulemuste rakendumisest majanduses ja muidugi tunnetan ka väga hästi Eesti teadlaste probleeme, kellelt kiputakse tihti kümme nahka koorima," kinnitas ta.

Kurnitski esitasid rektorikandidaadiks 19 inseneriteaduskonna emeriitprofessorit.

Rektori valib Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 18. mail 2020. Rektor  astub ametisse 1. septembril 2020.