Vestetest lähtudes on täheldatud juuste ülikiiret hallinemist ka inimeste hulgas. Ühe kuulsama näitena olevat prantsuse revolutsiooni ajal muutunud enne hukkamist üleöö valgeks kuninganna Marie Antoinette pea. Päris maailmas midagi sellist tõenäoliselt juhtuda ei saanud.

Juuste halliks muutumise muutumise kiirust muu hulgas see, kui hästi suudab parandada keha reaktiivsetest hapnikuühenditest tekitatud kahjustusi. Hea geenikomplekti korral suudab teha keha seda kauem ja edukamalt. Oma roll on pigmendirakkudeks arenevate tüvirakkude hulgal ja inimeste toidusedelil. Juuste kiire hallinemiseni viivad ka mõned haigused. Igal juhul on tegu pikemaajalise protsessiga.

Harvardi Ülikoolis tüvirakkude ja regeneratiivsele bioloogiale keskenduva Ya-Chieh Hsu sõnul ei saa hiirtega tehtud katsete põhjal stressi mõju siiski alahinnata. Samas hoiatas ta tulemuste sirgjooneliselt inimestele üle kandmise eest. "Hiirtega saadud tulemused on inimestele kasuliku ravi loomiseni jõudmisel ainult esimene samm. Sellega ei saa hallipäisust ravida, kuid see annab meile aimduse, kuidas stress inimeste keha mõjutab," laiendas Hsu.

Viimane oli ka uuringute algne eesmärk. Katsetes uuris Hsu kolleegidega, kuidas mõjutas näriliste karvkatet valu, loomade liikumise piiramine ja psühholoogiline stress. Iga stressori mõjul tekkisid hiirte karvkattesse valged laigud. Töörühm kahtlustas, et selle taga oli vääriti käituv immuunsüsteem. Ennustus osutus vääraks.

"Stressi korral muutub aktiivseks ka parasümpaatiline närvisüsteem. Tavaliselt peaks see hea olema. Vallanduv noradrenaliin kiirendab südametööd ja võimaldab meil reageerida ohtudele nende üle pikemalt mõtlemata. Tuli aga välja, et melanotsüütideks küpsevatele tüvirakkudele on hormoon väga kahjulik," sõnas Hsu.

Vähemalt hiirte puhul vähendas see nende arvu pöördumatult. Noradrenaliin muutis küll suure hulga tüvirakke melanotsüütideks, kuid samaaegselt hakkasid tüvirakud selle tõttu karvanääpsust eemale liikuma.

Sõltuvalt stressi toimel kaotatud tüvirakkude hulgast oli stressi mõju karvkatte värvusele erinev. "Mõnes karvanääpsus jäi neid pigmendi valmistamiseks alles piisavalt palju. Kõik tüvirakud kaotanud folliikulites polnud melanotsüüte enam üldse ja karvad muutusid valgeks," laiendas Hsu. Tüvirakkude täielik kaotamine võttis paar päeva.

Täiendavate katsete toel leidis töörühmvõimaluse hiirte valgeks muutumise vältimiseks. Selleks manustati neile ravimit, mis vähendas nende rakkudes organismis tsükliinisõltuvate kinaaside hulka. Valgud mängivad ülitähtsat rolli rakkude jagunemise juures. Samal viisil inimeste ravimine ei tule dotsendi sõnul kõne alla.

Uurimusega samal ajal ilmunud artikli autorid tõlgendasid nähtust poeetilisemalt. "Kuna halle juukseid seostatakse kõige sagedamini vanusega, saab seostada seda ka kogemuste, juhiomaduste ja usaldusega. Võib-olla teenib piisavalt palju stressi talunud loom sellega sotsiaalses hierarhias kõrgema koha, kui teeniks ta seda ära oma vanuse põhjal," kirjutasid Shayla A. Clark ja Christopher D. Deppmann

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.