Ameerika teadlased on teinud nüüd katseid rottidega ja avastanud, et neil vahvatel loomadel võib samuti pingeseisundist taastumine käia isenditi isemoodi. Seejuures õnnestus teadlastel tuvastada roti ajus ka asjaolusid, millest neil meeleolu taastumine sõltub.

David Dulcis ja ta kolleegid San Diego California Ülikoolist õpetasid rottidele kõigepealt selgeks, kuidas suunata erilise seadme abil oma ajju elektriimpulsse, mis tekitavad heaolutunnet. Nii oli rottidel kohe käes kindel pingete vähendamise nipp.

Siis aga asetasid teadlased katserotid eriliselt pingerikkasse olukorda, kui lasid teistel, vihaseks aetud rottidel neid agressiivselt rünnata. Kui see katsumus oli üle elatud, oli rottidel võimalik eelnevalt õpitud nipiga püüda tuju taas paremaks saada.

Siin ilmneski nüüd isendite vahelisi erinevusi. Mõned rotid pidid oma aju palju rohkem stimuleerima kui teised, et neil rahunemise ja hea tuju märke paistma hakkaks.

Teadlased panid tähele, et stressist raskemini üle saavatel rottidel oli stressi reguleerivas ajupiirkonnas rohkem serotoniini tootvaid neuroneid kui teistel rottidel.

Samuti avastasid teadlased, et kui nad stimuleerisid rottidel üht teist ajupiirkonda, siis said loomad normaalse meeleolu kiiremini tagasi.

Lootust on, et need avastused aitavad leida uusi ja paremaid võimalusi depressiooni raviks ka inimestel.

Oma praegustest katsetest ja nende tulemustest kirjutavad Dulcis ja kaasautorid ajakirjas Journal of Neuroscience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.