Liustike sulavesi aitas olenditel lumepalli-ajastu üle elada

Foto: Harvardi ülikool

Sadu miljoneid aastaid tagasi, kui kogu maakera oli kaetud jääga, jäid hapnikku vajavad olendid ellu liustike sulavetes. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud Austraalias, Namiibias ja Californias kunagistest liustikest järele jäänud rauarikkaid settekivimeid.

Umbes 720 miljonit aastat tagasi algas maakeral nii karm jääaeg, et terve planeet muutus üleni valgeks, niinimetatud lumepall-maakeraks. Jääaeg kestis, võib-olla väikeste vaheaegadega, kümneid miljoneid aastaid.

Jääkaane aluses ookeanivees jäi hapnikku nii väheks, et seal elanud hapnikku tarvitavatele üherakulistele olenditele sellest ei piisanud. Nii ongi teadlastele jäänud mõistatuseks, kuidas need olendid, päristuumsed ehk eukarüoodid, arvatavasti meie kõigi kauged esivanemad, selle aja üle elasid.

Maxwell Lechte Kanadast McGilli Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad nüüd iidsetes settekivimites sisalduvaid rauaühendeid uurinuna, et neis kohtades, kus liustikud maismaalt merre laskusid, leidus ka päristuumsetele piisavalt hapnikku.

Tõenäoliselt tõid liustikud hapniku kaasa jää sisse jäänud väikestes õhumullides, mis sattusid ookeanivette, kui jää seal sulas.

Varem tehtud uuringutest on järeldatud, et hapnikku vajavad olendid võisid lumepalli-ajastu üle elada ka jää pinnale jäänud sulaveelompides. Nüüdne uuring annab neile ühe võimaliku pelgupaiga juurde.

Lechte ja kaasautorid kirjutavad sellest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: