Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall ({{commentsTotal}})

Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?

Üks Saksa teadlane hakkaski mõtlema ja jõudis järeldusele, et umbes 300 miljonit aastat tagasi tegi kivisöelademete teke meie maakera peaaegu et lumepalliks.

Georg Feulner Potsdami kliimamõju-uuringu instituudist argumenteerib Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui Karboni ja Permi ajastul laiunud hiigelsuurte metsade alla ladestus ajapikku rohkesti surnud puid ja muid metsataimi, siis jäi maa alla ka rohkesti süsinikku, mida need puud ja muud taimed olid endasse elu ajal kogunud.

Seetõttu kahanes aga kohutaval kombel süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris. Kasvuhoonenähtus nõrgenes ja Maa jahtus, võib-olla oleks ehk isegi äärepealt lumepalliks muutunud.

Feulneri argumentatsioon oli mõistagi eelesitatust põhjalikum ja tugines muu hulgas paljudele arvutimudelitele. Need näitasid, et omaaegsele jahenemisele võisid kaasa aidata ka maakera telje kalle ja orbiidi geomeetria, aga samas oli atmosfäärisüsiniku vähenemine kindlasti tähtis tegur.

Feulner teeb oma tulemustest ise ka hoiatava kokkuvõtte: kui kivisöesse on mahtunud nii suurel hulgal süsihappegaasi, et selle atmosfäärist kadumine on Maa kliimat nii rängalt pööritanud, siis on arvata, et kui me nüüd selle kivisöe ära põletame ja süsihappegaasi tagasi atmosfääri laseme, siis võib planeedi kliimasüsteemi tasakaal üsnagi usutavasti taas kõvasti kõikuma lüüa.

Toimetaja: Jaan-JUhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: