RMK plaanib lageraiet külametsas, mida kohalikud ei taha lasta puutuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ohtu külaelanike ja RMK kohtumine Pihu metsa rajatud väljaveotee peal.
Ohtu külaelanike ja RMK kohtumine Pihu metsa rajatud väljaveotee peal. Autor/allikas: Erakogu

Lääne-Harju vallas asuvas Ohtu külas on Pihu mets, milles RMK plaanib teha uuendus- ehk lageraiet, kuid külaelanikud nõuavad, et see mets säiliks puutumata kujul rekreatiiv- ehk virgestusmetsana. RMK ei leia, et üks välistaks teist.

24. oktoobril toimus Ohtu külas RMK kohaliku kogukonna kaasamiskoosolek, kus käis kohal Vikerraadio saate "Ökoskoop" toimetaja Kristo Elias ning salvestas kogu koosviibimise:   

Kogu probleem Ohtu külas asuva Pihu metsa ümber sai alguse sellest, et metsas hakkas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegema metsa väljeveo tee raadamistöid, mille järel said kohalikud inimesed aru, et RMK-l on plaanis sealset metsa majandada lageraiega, kohalikud elanikud on aga selle vastu.

Kogukond leiab, et tegu on viimase sajakonna aasta jooksul kujunenud loodusliku  metsaga, mida ei peaks selliselt majandama, vaid korrastama peaks üksnes radasid, et säilitada mets kohalike elanike virgestusmetsana.

Külakogukond tegi 14. oktoobril kodanikuühendusega Eesti Metsa Abiks pöördumise Lääne-Harju valla vallavanemale Jaanus Saatile ja RMK juhatuse esimehele Aigar Kallasele. Selles teavitatakse petitsiooni algatamisest ning viidatakse, et RMK ei ole piisavalt kaasanud kohalikku kogukonda metsamajandamise plaanidesse. 

24. oktoobril toimuski RMK kaasamiskoosolek, kus esindajad tutvustasid Pihu metsa majandamiskava nng toimus elav arutelu, mida saab täispikkuses kuulata ülaltoodud failist. Järgnev on kokkuvõte enam kui tunnisest koosolekust.  

Ohtu kogukonna esindaja Anu Aug selgitas koosoleku alguses, et metsas toimunud raadamistööd tekitasid kohalikes küsimusi, miks neid tehakse ning nii said nad teada, et RMK kavandab metsaväljaveoteid, et hakata Pihu metsas tegema majandustöid, täpsemalt lageraiet. Seepärast küsiski ta kaasamiskoosolekul, mida ja miks plaanib RMK seal metsas teha.  

Kaasamiskoosolekul esindasid RMK-d metsaülem Jürgen Kusmin, varumisjuht Sven Soomets ja praaker Allar Juss. Alustuseks selgitasid nad, mis on KAH alad ehk kõrgendatud avaliku huviga alad. "See, et see ala on külarahva jaoks kõrgendatud tähelepanu all, sai tõesti meile selgeks läbi selle mahasõidu raadamise, kus peal me praegu oleme ja sealt hetkest edasi ta meie jaoks ka kõrgendatud avaliku huviga alaks sai," ütles Kusmin. 

Ta märkis, et eelnevalt ei olnud see KAH alana märgitud ning see oli ebatäpne, mistõttu ta sellepärast ka kohalike ees vabandas. 

Plaanid on 2020. aastaks ning käimasoleval aastal metsas midagi tegema ei hakata. Kusmin viitas, et 2018. aasta lõpul toimus RMK kohtumine külarahvaga, kuid ta ei osanud öelda, mitu inimest või kes sellel koosviibimisel osales. 

Kohalik elanik täpsustas, et tookordne kohtumine sai alguse ka kohalike elanike nõudmisest ning tegu polnud RMK algatatud kaasamiskoosolekuga. "Seda kaasamiskoosolekuks ei ole tõesti mõtet pidada, täiesti nõus," ütles Jürgen Kusmin. 

Kusmin selgitas, et Pihu mets on majandusmetsaga, millest 40 protsenti on küps, 40 protsenti umbes keskealist ja 20 protsenti nooremat metsa. "Et see uuendamine ei oleks niivõrd massiivne, et seda teha mitmes etapis, väikeste lankidega, pikema vaheperioodiga, siis ühel hetkel tuleb sellega alustada ning meie ettepanek olekski selle esimene etapp nüüd läbi viia, siis lasta noorel metsal sirguda, et ta hakkab mingit varju pakkuma ja siis vaadata, mis edasi saab," rääkis RMK esindaja. 

Selle, et ainsaks majandamisviisiks on lageraie, määrab loodus ise, leiab RMK. "Kui me siin natuke ringi vaatame ja seda sarapuud siin puude all sirgumas näeme, siis nii see on, paraku," vastas Kusmin. Lageraie kui ainsa majandamisviisiga ei ole aga külakogukond nõus.

RMK näitas kogunemisel kaarti, kus olid märgitud erinevat tüüpi metsatüübid ja metsarajad, mille paiknemist soovitakse säilitada. 

Kokku moodustavad lageraie langid 4,7 hektarit, mis on 13 protsenti metsa pindalast. Raiuma plaanitakse hakata aprillis 2020. Sama aasta sügisel on plaanis kõik langid uuendada ehk istutada sinna kuuseistikud. 

Kohalik elanik juhtis aga tähelepanu sellele, et see piirkond on juurepessust kahjustatud ning sinna ei tasuks kuuske istutada. See tuli RMK esindajale üllatusena, kohalik elanik aga viitas eelmisele ehk 2018. aasta lõpul toimunud kohtumisele, kus just RMK esindaja oli öelnud, et osa metsa on kahjustatud juurepessust ning see on kirjas ka metsakorralduskavas. 

Kuusemetsaga asendamine otsustas RMK lähtuvalt sellest, et selle maatüübiga sobib kõige paremini kuusk. Kuid RMK esindaja sõnul pole mingi küsimus ka panna sinna kasvama kask, kui see kohalikele elanikele paremini sobib. 

Teine kogukonna esindaja jätkas aga küsimusega, miks üldse peab istutama asemele n-ö puupõllu ning miks ei võiks jätkata loodusliku metsaga. RMK esindaja vastas selle peale, et inimene paneb sinna mingi koguse puid ja ülejäänu annab loodus juurde. 

RMK varumisjuht Sven Soomets selgitas, kuidas käib see raie tehnoloogiliselt. "Nende lankide peale tulevad käsitsi saemehed, kes võtavad maha sarapuu ja peene alusmetsa. Peale seda harvesteridega langetatakse suuremad puud ja kokkuvedaja peab siia laoplatsi kokku. Kuna siin oli küsimuseks üldse mahasõit, siis sellised mahasõite meil ongi vaja, et seda metsamaterjali üldse kusagil ladustada." 

Toona selgitas RMK, et mahasõitu on vaja seepärast, et maanteeamet seda nõuab. Kohalikele ei saanud aga selgeks põhjus, miks seda mahasõitu rajati. 

Igale langile jäetakse säilikpuud gruppidena ning säilitada sinna ka alusmetsa, mis aitab säilitada ka looduslikku mitmekesisust. 

Järgnevate aastate hooldamise käigus lõigatakse tagasi metsa kasvavat sarapuud ning istutatava kuusemetsa vahel hakkab looduslikult kasvama ka kask. Soometsa sõnul on Pihu mets edaspidi segapuistu kuuse enamusega. 

Kas lageraie on ainus lahendus?

"Kas RMK tunnistab ka peale nn lageraie ka teisi looduslikke säilitamiskohti, kus arvestatakse ka putukate ja loomadega ja looduse täieliku säilitamisega, et me üldse midagi ei tee? Kas me tohiksime teie käest kuulda, kas see mets siin küla südames ei võiks jääda täiesti puutumata?" küsis kohalik elanik. 

Soomets vastas, et RMK-le teadaolevatel andmetel ei ole Pihu metsas kaitsealuseid liike kirja pandud, mistõttu ei ole tegu mingit liiki kaitsealaga. "Kui te rääkisite metsadest, kus inimese käsi üldse ei puutu ja loodus toimetab omasoodu, siis selliseid metsi ehk rangelt kaitstavaid metsi on riigimetsas üle 25 protsenti juba. Loomulikult iga inimene tahab, et tema maja taga oleks rangelt kaitstav mets."

Ohtu kogukonna esindaja Anu Aug sedastas, et kohalikud elanikud ning lageraie vastu allkirjad andnud inimesed tahavad, et Pihu metsa ei majandataks lageraiega, sest nad ei soovi käia metsas raielankide vahel. Samuti avaldas ta rahulolematust, et kohalikke inimesi ei teavitatud raadamistöödest. 

"Saage aru, me ei taha, et RMK oleks nagu kuningas, me ei ela keskajal, et te tulete siia nagu oma vasalliriiki andamit korjama täpselt nii nagu te siiamaani tegite ehk kedagi teavitamata, külaga rääkimata algasid raadamistööd. Miks neid raadamistöid tehti - ma kuu aega proovisin seda vastust härra Kusminilt kätte saada. No ei saanud!"

"Teie väidate, et meie tuleme kellegi teise maa peale midagi tegema, kamandama, nõudma või keelama. Kas RMK on kamandanud teid teie maal, nõudnud teilt midagi või keelanud teil seal midagi tegemast?" küsis Sven Soomets vastu.

Mõlemad jõudsid vastusele, et tegemist on riigi metsaga, mis omakorda tõstatas küsimuse, kes on riik. 

"Ärge rääkige nii pikalt niisuguseid asju!"

"Kas teie arvates on võimalik, et Pihu mets jääb püsima ja te ei tule siia ei mingit raiet ega hooldust tegema? Ja kuidas see on võimalik?" küsis kohalik elanik. "Selle küsimusega me võtaksime väga suure vastutuse järeltulevate põlvede eest. Kui me täna majandame neid metsi, mis on istutatud ja hooldatud enne meid, siis meil on sama moodi vastutus rajada ja hooldada neid metsi, mis on mõeldud tulevikuks. Metsa kasvatamine on üks järjepidev tegevus," selgitas Kusmin. 

"Kuulge, ärge rääkige nii pikalt niisuguseid asju!" hüüdis vahele kohalik elanik. "See mets siin on juba olemas, seda ei ole RMK istutanud," lisas Anu Aug.  

"Ärge rääkige juurepessist ega millestki! Üle Eesti on nii palju metsa. Siin on 35 hektarit ühe ürgse küla keskel, milline on pärandkultuuri objekt täielikult ise ja me palume, küla palub, see väike 35 hektarit arvestada sellest suurest maha ja jätta see küla keskuseks. See jääb meie lastele päranduseks, mitte teie ehitatud küla, kogu Eesti, päranduseks," jutustas kohalik proua.  

Kohalikud elanikud nõudsid, et RMK ütleks, kuidas nemad saaksid hoida oma Ohtu küla metsa. 

"Püüan siis veel kord lühidalt vastata. See mets ei kao siit kuhugi. Me oleme need tööd kavandanud võimalikult väikeses mahus, võimalikult arvestades selle kohapealset situatsiooni. Kindlasti on paremaid plaane, aga siis palun esitage need! Võtame aja maha," selgitas Kusmin. 

"Me selgitasime teile: seda Ohtu metsa ei puuduta!" kostis külaelanikult vastuseks. 

Elanikud nõudsid vastust, kes, kuidas ja mille alusel on koostanud Pihu metsa majandamiskava. "Me tahame konkreetselt teada, kes oli see hommikumaa tark, kes selle metsa siin tituleeris 60-aastaseks kuusikuks?" küsis Anu Aug. 

Kogu koosolek jätkus tuliste küsimuste ja vastustega, kus muu hulgas toodi välja, et RMK sõitis raadamistööde käigus puruks kaks kuklase- ehk sipelgapesa; küsiti, mille alusel väidab RMK, et loodus nõuab majandamist ja kas loodus teab, mis on majandamine. 

RMK selgitas, et metsa ei majandataks muidu, kui poleks tarvis puitu. Seda, et kuuklasepesad raadamistööde käigus kahjustada said, pidasid RMK inimesed tööõnnetuseks. 

"Lõpetame selle jutuajamise selles mõttes ära: küla seisukoht, enamuse küla seisukoht on see, et see Pihu metsatukk jääb rekreatiivmetsaks. Punkt!" sedastas kohalik elanik. 

Külaelanikud pakuvad, et hooldataks vaid metsaradu ning seda võivad teha kohalikud elanikud. Lisaks tõid kohalikud välja, et metsas kasvab seen tömp tõlvharik (clavaradelphus truncatus), mis on vääriselupaiga indikaator.  

RMK tegi ettepaneku, et kohalikud elanikud käiksid välja plaanid, kuidas kaardistada looduslikud haruldused ning käia välja plaanid, kuidas seda metsa järjepideval kujul majandada. 

Külaelanikud pakkusid, et RMK võiks lageraiega oodata aasta. RMK märkis, et metsa majandamine tähendab optimaalsete kuju ja suurusega lankide ning raievõtete leidmist. Kohalikud inimesed aga leiavad, et raiumine ei ole üldse lahendamine. 

Vald, kelle esindaja oli kohal, nentis, et vallas on enam kui 12 000 inimest ning valla seisukoht on, et mets peab säilima, kuid tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas seda majandada. 

Koosolekul viibinud külaesindajad nõudsid, et vald arvestaks petitsioonile allakirjutanute seisukohtadega. Vallaesindaja aga lisas, et praegune seadusandlus ei võimalda rääkida vastu RMK plaanidele ning kogukonna esindajad saavad öelda oma arvamuse, kuid vald ei saa pidurdada RMK tegevust. 

Pärast pikka ja emotsionaalset vestlust pakkusid külaelanikud välja, et toimunud koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles on ka erinevat osapoolte kokkulepe, et järgmise aasta 1. oktoobril tähtaeg, kus Ohtu kogukond esitab oma nägemuse ja metsa majandamiskava ning enne seda on peatatud kõik RMK tööd. RMK vastas selle peale, et 1. oktoobri tähtaja tooksid nad 1. mai peale, kuna RMK planeerimine käib samuti aasta ette ehk siis lõppevad 2021. aasta plaanide tegemine. Kuupäeva osas lõpuks kokkuleppele ei jõutudki. 

Teemat käistleb ka saade "Ökoskoop" esmaspäeval 28. oktoobril kell 10.05 Vikerraadios.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: