Nobeli majandusauhinna võitjad näitasid, kuidas leevendada üleilmset vaesust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571035920000 | amCalendar}}
Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Esther Duflo, Abhijit Banerjee ja Michael Kremer
Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Esther Duflo, Abhijit Banerjee ja Michael Kremer Autor/allikas: SCANPIX/AFP/JONATHAN NACKSTRAND

Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Esther Duflo, Abhijit Banerjee ja Michael Kremer. Teadlased uurisid eksperimentaalselt, kuidas leevendada üleilmset vaesust.

Nobeli komitee rõhutas, et preemia pälvinud majandusteadlased muutsid vaid 20 aastaga arengumajandust radikaalselt. Samuti parandas kontrollitud juhuslikustatud katsetel põhinev lähenemine märkimisväärselt maailma võimekust võidelda üleilmse vaesusega.

Suurte probleemide väikesteks uurimisküsimusteks jagamine võimaldas muuta muu hulgas arenevates riikides tõhusamaks laste tervise edendamist või hariduse andmist ja leida kõige paremini töötavad sekkumismeetmed.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak märkis, et ajalooliselt on domineerinud majandusteaduses neoklassikaline koolkond. Kesksel kohal on olnud ratsionaalselt käituvad inimesed, täiuslikult toimivad turud ja tasakaalu saavutamine.

Kaasaja majandusteadus vaatab sellest märksa kaugemale. Fookuses on näiteks inimeste käitumise eripärad, turgude ebaefektiivsus või mittetoimimine ning erinevate regulatsioonide ja institutsioonide roll majandusprotsesside kujunemisel.

"Keerukas globaalses majandussüsteemis on kõik kõigega seotud, kaugete üksiksündmuste mõjud kanduvad kiirelt üle maailma ning valitseb ühtaegu nii tohutu infoküllus kui usaldamatus. Muutunud majanduskeskkonnas on eksperimentaaluuringud üheks paljulubavaks võimaluseks käitumuslikke ja ühiskondlikke eripärasid ning keerukaid seoseid arvesse võtta ja mõõta, samas kui majandusteaduses ajalooliselt domineerinud eeldused majanduslikult ratsionaalse käitumise ja tõrgeteta toimivate turgude kohta tihtipeale ei kehti," selgitas Hazak.


Ühe nobelistide töö tulemusel loodud programmi mõjul paranenud enam kui viie miljoni India lapse ligipääs alusharidusele ja tõusnud on ka selle kvaliteet. Muu hulgas näitasid katsed, et rohkem kasu tõuseb haridusreformidest, mille eesmärk on kohaldada õpetamisviisi vastavalt õppijate vajadustele ja võimetele. Mitmetes arengumaades algas elementaarse hariduse pakkumine alles hiljuti ehk õpilaste vanemad pole ise kunagi koolis käinud.

Samuti avastasid nad, et sageli ei käinud õpetajad tegelikult tundi andmas. Õpitulemusi aitas parandada ka selle hoolikam jälgimine.

Teistes riikides on langenud alla viieaastaste laste suremus ja paranenud nende tervis tänu ennetava meditsiini täiendavale toetamisele. Juhuslikustatud katste tulemused näitasid, et elanikkonna kõige vaesem on kiht on äärmiselt hinnatundlik. Lastele rohu ostmist ja andmist võib mõjutada isegi vähem kui ühe dollari suurune hinnaerinevus.

Vaktsineeritud väikelaste arvu aitasid aga oluliselt vaesemates riikides kasvatada mobiilsed vaktsineerimiskliinikud. Eriti juhul, kui neile anti tasuks veel kotitäis läätsi.

Arenguruumi jagub

Areng on olnud viimase 20 aastaga märkimisväärne. Vähemalt SKT-s mõõdetuna oli inimeste elujärg kõige vaesemates riikides siiski 2018. aastal kaks korda parem kui aastal 1995. Lastesuremus on vähenenud poole võrra ja koolis käivate laste osakaal tõusis 56 protsendilt 80 protsendini.

Ettekandes nenditi, et äärmuslikus vaesus elab maailmas veel enam kui 700 miljonit inimest. Igal aastal sureb umbes viis miljonit alla viieaastast last haigustesse, mida saaks ennetada või hõlpsalt ära hoida. Pooltel maailma lastel pole aga isegi pärast kooli lõpetamist elementaarset lugemis- ja arvutusoskust.

"Turumajandussüsteem kipub toimima selliselt, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks ning majanduskasvu viljad jaotuvad ebaühtlaselt. Seetõttu ongi vaja keskenduda nende majanduslike mehhanismide ja institutsioonide uurimisele, mis suudaksid ebavõrdsuse probleeme leevendada ning tagada mitte ainuüksi majanduskasvu, vaid jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ja heaolu," sõnas Hazak.

Üldisele majanduskasvule loota ei saa. "See ei pruugi tähendada seda, et ühiskonna liikmed sellest ühtviisi osa saavad ega seda, et valitud arengutee meid pikaajalises perspektiivis õnnelikkuse tunnetamise, keskkonna- ja terviseprobleemide osas kuristikku ei vii," tõdes professor.

Meetmeks ei pea tingimata olema tingimata ka sekkumine valitsuse poolt või poliitika kaudu. "Tihti on lahenduseks muutused väärtushinnangutes, ühiskondlikes normides ja tavades ning seeläbi inimeste majandusotsuste tegemises, saavutamaks ressursside tõhusamat kasutamist ja jaotust. Need muutused võtavad palju aega, kuid võivad meid viia kõrgematelt okstelt viljade saamiseni," lisas Hazak.

Esther Duflo on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) vaesuse leevendamise ja arengumajandus professor, Abhijit Banerjee MIT-i Fordi Fondi rahvusvahelise majanduse professor ja Michael Kremer Harvardi Ülikooli Gates'i arenevate ühiskondade professor.

 

Uudis on täiendamisel.

Esimene Alfred Nobeli mälestusauhind majanduse alal anti Rootsi Riigipanga poolt välja 1969. aastal. Sellest ajast saadik on pälvinud preemia 81 laureaati. Nobeli majanduspreemia suurus on üheksa miljonit Rootsi krooni (~930 000 eurot).

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: