Millised on Põhjamaa riigi konkreetsed sammud selle eesmärgi saavutamiseks, ei ole aga veel täiesti selge.

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Antto Vihma selgitas, et selles küsimuses ei ole Soomes veel poliitilist konsensust.

"Eriti valusad küsimused on maakasutus, eriti metsapoliitika ja raiemahud ning turba roll energia tootmisel. Söe kasutamisest energia tootmisel on Soome võimeline loobuma suhteliselt kiiresti ja valutult, aga turba kasutamine on omaette teema, turvas on Soomes kodumaine energiaallikas ja selle taustal on tugevad majanduslikud huvid," rääkis Vihma.

Soome energiaallikad on mitmekesised, kliimaeesmärke silmas pidades on viimasel ajal kasvanud investeeringud tuule- ja tuumaenergiasse.

"Praegu tehakse esimesi investeeringuid tuuleenergiasse ilma taastuvenergia toetuseta ehk tuuleenergia osakaal kasvab kõvasti. Lisaks on Soome suurendamas tuumaenergia osa. Selliseid heitmevabu energiaallikaid tuleb järgneva kümne aasta jooksul juurde," ütles Vihma.

Vihma leiab, et kõrgete eesmärkideni on võimalik liikuda igal pool väikseid samme astudes ja kliimapoliitika ei vii külmas ja pimedas istumiseni.

"Ma ei usu, et sellist poliitikat läheks vaja, mis viib olukorrani, kus inimesed istuvad pimedas ja söövad vetikaid, nagu räägitakse. Pigem näen ma olukorda nii, et eri Euroopa riikides juba astutakse positiivseid samme, isegi kui me veel väga ei pinguta selle nimel," rääkis ta.

Vihma hinnangul on veel võimalik täiendavalt panustada, näiteks energiatõhususe vallas ollakse mõnel puhul veel lapsekingades.

"Ja nagu paljud mittetulundusühingud ning rohelised liikumised on tõdenud, on meil palju selliseid toetusmeetmeid, mis on kantud muudest eesmärkidest kui kliimapoliitika. Kui maksusoodustused ja muud tugimeetmed suudetakse ühitada kliimaeesmärkidega, siis võime juba sellega üht-teist saavutada," ütles ta.

Üleminek ei saa olema lihtne

Brüsseli mõttekoja CEPS analüütik Christian Egenhofer ütles aga, et rääkida mõnest protsendist siin ja mõnest protsendist seal viib debati praeguses seisus valele rajale, mitmetes küsimustes seisame ikkagi vähem ja veel vähem meeldivate piiratud valikute ees.

"Paljud poliitikud on öelnud, et see on lihtne ja tehtav, kasutame lihtsalt rohkem taastuvaid energiaallikaid ja probleem laheneb. See peab paika võib-olla 2025. ja 2030. aasta eesmärkide puhul, aga kui me räägime süsinikumahukalt majanduselt süsinikuneutraalsuseni liikumisest, siis me räägime väga radikaalsest muutusest," märkis Egenhofer,

Egenhoferi hinnangul tekitab üleminek vajaduse mitmete tehnoloogiate järele, mis meile minevikus ei meeldinud – see võib olla tuumaenergia, see võib olla süsiniku sidumine ja ladustamine, mida samuti igal pool ei armastatud.

"See tähendab ka süsiniku eemaldamist atmosfäärist materjalide kasutamisega. See tähendab väiksema hulga materjali kasutamist ehitamisel või madala süsinikujäljega materjalide kasutamist. Need tehnoloogiad on olemas vähemalt pilootidena ja süsinikku saab ehitamisel palju vähendada, aga need on täiesti teistsugused materjalid. Ma ütlen lihtsalt, et kui see tee ette võtta, siis maailma hakkab välja nägema väga teistmoodi ja 2040. või 2030. aastal räägime sellest teemast juba hoopis teistmoodi," ütles ta.

Egenhofer hoiatab lõksude eest, nagu näiteks elektritõukeratta lahenduseks pidamist, kui see asendab hoopis kõndimist, või üksnes poliitikute süüdistamist, kui tegelikult on vaja laia ühiskondlikku otsust. Ja ka tihedamat koostööd riikide vahel pärast söe- ja põlevkiviajastu lõppu.

"See tähendab, et me hakkame naabritega tihedamalt koostööd tegema. Ei ole võimalik jätkata rahvusliku energiapoliitikaga ja iseseisva energiavarustusega, kui integreerida süsteemi taastuvenergeetika, tuule- ja päikseenergia. Siis on vaja end naabritega tihedamalt siduda," selgitas Egenhofer.

Himma-Kadakas: inimesed peaksid ennast toimuvaga kursis hoidma

ERR-i teadustoimetaja Marju Himma-Kadaka sõnul on kliima niivõrd lai ja keeruline teema, et see pole hoomatav ühelegi inimesele, olgu ta kas teadlane, poliitik või ajakirjanik.

"Andmeid kliima kohta on lihtsalt niivõrd palju, et igaüks, kes soovib, võib leida nii poolt- kui vastuargumente," ütles ta "Välisilma" stuudios.

Samas tuleb poliitikutel teha otsuseid, mille täideviimine nõuab aastakümnete jooksul ka Eesti puhul miljardeid eurosid. "See tähendab, et sa pead selle raha esiteks leidma ja teiseks põhjendama ära, et see millesse me investeerime, kindlasti ka kliimamuutust pidurdab. Aga selles meil kindlust ei ole veel," rääkis Himma-Kadakas.

Himma-Kadaka sõnul peaksid inimesed end ise püüdma harida, et eristada tõest infot väärast. "Rohkem oma peaga otsustamist, teadmisi, veel rohkem teadmisi – ja teadmist, et ei ole ühtainsat tõde ka teadlastel. Teadlastel on andmestikud, mis lubavad teatud tõenäosusega öelda, et praegu on nii, võib-olla see muutub. Kõige sellega ennast kursis hoida," soovitas ta.

Himma-Kadakase sõnul on maakeral ka varem soojenemisi olnud, lihtsalt inimesed pole olnud nende tunnistajateks. "Nende soojenemiste ja jahenemiste käigus on välja surnud liigid. Me ei peaks inimestena arvama, et inimese kui liigi väljasuremine on midagi enneolematut liikide väljasuremise jadas.

"Me peaksime mõtlema, kas me tahame kliima soojenemisele tingimata kaasa aidata või kohaneda, nagu näiteks Soome ja võtta kasutusele tehnoloogiad ja proovida ikkagi veidi pidurdada seda väljasuremise võimalust," rääkis Himma-Kadakas.