Koolitee on osa õpilaste igapäevaelust, sest Eestis kehtib kõigile 7 kuni 17-aastastele kodanikele iga-aastane vähemalt 175-päevane koolikohustus. Seega liigub õpilane kooli ja koju aastas peaaegu pooltel päevadel. Sõltuvalt sellest, millise transpordiliigi on õpilased liikumiseks valinud, mõjutab see nii nende tervist kui ka keskkonda.

Koolitee loob ka meeleolu, aitab õppetööle pühenduda ja annab võimaluse lõõgastumiseks, arendab lapse ruumi- ja ajataju ning muudab ta iseseisvamaks ja enesekindlamaks. Uuringute põhjal on vaid 40% Eesti õpilastest viiel päeval nädalas mõõduka füüsilise aktiivsusega seotud.

Rain Alvar Kõllamaa küsitles oma kooli 10.–12. klasside 115 õpilast nende kooli jõudmise viisi kohta, et saada teada kasutatavat transpordiliiki, konkreetse transpordiliigi valiku põhjust ning õpilaste arusaama transpordiliikide tervislikkusest ja keskkonnasäästlikkusest.

Kõllamaa uuringust selgus, et ligi kaks kolmandikku küsitletud õpilastest kasutab kooli jõudmiseks ühistransporti ning et seda ei kasuta vaid need õpilased, kelle koolitee pikkus on vähem kui kilomeeter. Pooled ühistransporti kasutavatest õpilastest tõid peamise olulise tegurina välja selle transpordiviisi kiiruse.

Teise olulise tegurina nimetati võrdselt ühistranspordi mugavust ja hinda. Ühistranspordiga liiklejad pidasid seda transpordiliiki ka pigem tervislikuks, samas kui autoga liiklejate seas domineeris arvamus, et ühistransport on pigem ebatervislik.

Kuigi nii jala, auto kui ka ühistranspordiga liiklejad olid ühel meelel, et kõige tervislikum on ikkagi jalgsi liiklemine ja et autoga liiklemine on kõige keskkonnakahjulikum, siis toodi transpordiliigi valikul prioriteedina välja siiski isiklik mugavus ning kiirus.

Rain Alvar Kõllamaa 2018. aastal tehtud uurimistööd "Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste transpordieelistused kooli liikumisel, neid mõjutavad tegurid ning mõju tervisele ja keskkonnale" saab täies mahus lugeda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake maikuus ilmunud numbrist.