Soome rahvusringhääling YLE kirjutas teisipäeval, et Pectinatella magnifica on levinud viimase paari aastaga Vuoksi jõgikonnast isegi Kesk-Soome järvedesse. Tõenäoliselt kannustas seda kõrge veetemperatuur ja selle toitainerikkus. Eesti oludega arvestades on seetõttu Nousiaineni sõnul hea küsimus, miks pole Euroopas leviv võõrliik jõudnud ka siia. Samas on pakkuda nooremteaduril võimalik selgitus.

"Tõenäoliselt sattus võõrliik esmakordselt Soome läbi Saimaa kanali, mis on ühendab Vuoksi jõge Laadoga ja Saimaa järvega. Kuigi sammalloomad suudavad taluda statoblastina karme keskkonnatingimusi, elab see tavaliselt siseveekogudes. Kuna Eestis siseveekogusid teiste riikidega ühendavaid kaubateid pole, võib see piirata ka P. magnifica Eestisse levikut," oletas Nousiainen. Lisaks on ühendatud Soome jõed ja järved ühendatud omavahel paremini kui Eesti omad.

"Kuigi Eesti tingimused on P. magnificale soodsad, pole see jõudnud siia teiste sammalloomadega riikidest peamiselt väiksema potentsiaali tõttu," kinnitas nooremteadur. Samuti pole jõudnud siia Nousiainenile teadaolevalt ka teised võõrliikidest sammalloomad.

Seejuures märkis ta, et võrreldes P. magnificaga on teisi sammaloomade looduses märkamine oluliselt raskem. Soomes mängisid võõrliigii leviku kaardistamisel kandvat rolli aga kodanikuteadlased, kellel puuduvad erivahendid.

Eesti looduses võib kohata umbes kümmet sammalloomaliiki. Neist mõned, näiteks perekonda Fredericella ja Plumatella kuuluvad sammalloomad, on vahepereks neeruhaigust tekitavale forelliparasiidile Tetracapsuloides bryosalmonae. "Meie peamine huvi P. Magnifica vastu tekkis just sellest. Kui ma eelmisel aastal Soomest kogutud proove uurisin, siis vähemalt neist näidistest me parasiite ei leidnud," selgitas Nousiainen.