Kuigi sammalloomi elas Soomes varemgi, on sattunud siia kaubalaevade pilsiveega üha sagedamini ka soojemates vetes elavaid liike. Neist üks, Pectinatella magnifica kinnitas Vuoksi jõgikonnas kanda juba 20 aasta eest. Liigi täpset päritolu ei õnnestunud Soome, Eesti ja Šveitsi teadlastel möödunud aastal välja selgitada, vahendab YLE.

P. magnifica vajab kasvuks vähemalt 12 °C vett. Viimaste aastate soodsa veetemperatuuri mõjul tekkisid nende kolooniad aga ka Kirkkojärvi ja Pyhäjärvi järve. Möödunud aastal nähti sammalloomi kahel korral isegi Kesk-Soomes. Oma roll on olnud ka vees leiduvate toitainete hulga suurenemisel.

Tiheduselt želatiini meenutavad kolooniad hakkavad lagunema üksikuteks loomikuteks 16 °C juures. Mõlemasoolised olendid viljastavad sugurakke kehaväliselt sügisel ja suvel, misjärel saavad levida need teistesse veekogudesse. Lisaks lindudele aitavad sammaloomadel ühest veekogust teise levida ka kalamehed. Statoblastid võivad jääda võrkude ja teiste kalastustarvete külge.

Kuigi P. magnifica pole inimestele otseselt ohtlik, võivad need ummistada mõnel juhul veetorusid ja filtreid ning rikkuda kalastusvarustust. Rohkem kahju tekitavad need aga kohalikule ökosüsteemile. Kolooniad sisaldavad rohkelt toitaineid, mis ergutavad omakorda fütoplanktoni kasvu. Nende lagunemisel võivad vallanduda omakorda erinevad mürkained.

Võõrliigi leviku piiramiseks soovitab Soome riiklik regionaalarenduskeskus ELY kuni 60-sentimeetrise läbimõõduga kolooniad enne seda veest välja tõsta ja õhu kätte surema jätta. Samuti aitab pidurdada loomade levikut vette kukkunud oksade ja kivide eemaldamine, kuhu sammalloomad tavaliselt kinnituvad. Liigi arvukuse tõttu on nendest täielikult vabanemine aga raske.