Eesti randades levib järjest enam koolerat ja nahapõletikke tekitavat vibriobakterit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskus

Vibriobakterite perekonnas on palju liike, nende hulgas ka see bakter, mis tekitab koolerat. Kuigi Eesti aladel ei ole koolerat tekitav tüvi levinud, on märgatavalt suurenenud vibriobakterite levik siinsetes randades ning tasub olla ettevaatlik, et mitte saada näiteks nahapõletikku.

Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse andmetel on vibriobakterite hulk Eesti lääne- ja edelavetes kasvanud suuremaks kui mujal Euroopas. Vibriobakterite hulk Riia lahes, nii Eesti kui ka Läti vetes ulatub keskmisest kõrge tasemeni ning väga kõrget taset on seire näidanud Riia lahe põhjaosas ehk Saaremaa kaguosas, eriti Suures väinas Muhumaa ja mandri vahel.

Kuvatõmmis Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse seirekaardist järgmise viie päeva prognoosiga. Autor/allikas: Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskus

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar selgitas saates "Uudis+", et merevee jälgimises on vibriobakterid kaudsed markerid kliima soojenemisest. Lõunamaades, kus merevesi soojem, on vibriobakterid vees hästi teada. 

Kui merevee temperatuur tõuseb, siis hakkavad seal elama ka need bakterid, kellele jahedam vesi ei sobi.

Maailmas on viimane suurem koolerapuhang Haiti maavärina ajast 2010. aastal, kuid sealsed temperatuurid on Soome lahe temperatuuridest oluliselt soojemad. Eestis pole kohalikku koolerat olnud väga ammu. Terviseameti andmetel olid viimased koolerajuhud Eestis Ida-Virumaal 1993. aastal, kui kaks inimest tõid selle nakkuse kaasa Türgireisilt. Samas on näiteks Rootsis esinenud viimastel aastatel mõned juhud, kus inimene on saanud vibriobakteri nakkuse kohapeal, mitte välisriigis.

Koolerat tektiav Vibrioa cholerae. Autor/allikas: Tom Kirn, Ron Taylor, Louisa Howard - Dartmouth Electron Microscope Facility/Wikimedia Commons

Soome terviseamet on aga hoiatanud vibirobakterite eest eriti nendes piirkondades, kus inimesed suplevad rannaäärsetes madala veega ja kiiresti soojenevates piirkondades. Eestis on selliseid randu Hiiumaa ja Saaremaa kaguosas.

Mida vibriobakterid teevad? 

Rohkem on teada Vibrioa cholerae bakteritüve tekitatav koolera ehk tugeva kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgev haigus. 

Kuid ka teised vibriobakterite liigid võivad tekitada tervisehädasid, näiteks haavapõletikke. Selle puhul nakatub inimene nahavigastuse kaudu, kui supleb vees, kus elavad vibriobakterid. Lutsari sõnul peab selles vees olema siiski neid baktereid üsna palju ning kindlasti peab vesi olema soe, vastasel juhul see bakter seal ei ela. 

Kuigi koolera levikut peab Lutsar Eesti merevetes siiski vähetõenäoliseks, on oluliselt suurem võimalus saada just haavapõletikke. 

Mida teha nakkuse vältimiseks?

  • Kui nahal on värske haavand, isegi kui see pole väga suur, ei tasuks väga sooja vette ujuma minna. Haavandite puhul tasuks tegelikult üldse ujumist vältida. 
  • Ujudes tasub vältida merevee allaneelamist. 
  • Ujuma ei tasuks minna kohta, kus vees võib olla vigastust tekitavaid esemeid, näiteks katkisi klaaspudeleid, purke või roikaid, mis võivad jalga vigastada ning selle kaudu tekitada soodsa nakatumisvõimaluse. 

Vahetult pärast suplust võiks keha loputada puhta vee all, see aitab kaitsta nii vibriobakterite kui ka näiteks sinivetikate eest. 

Samas ei tasuks suvisest suplemisest loobuda. Irja Lutsari sõnul tuleks ikkagi Eestimaa suve võimalikult palju nautida ning ka ujumas käia.

Toimetaja: Rain Kooli, Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: