"Inimestel on pärmiga pikad ja põhjalikud kogemused. Näiteks õlut pruulitakse praktiliselt igas riigis. Seda osatakse valmistada igas riigis. Tahtsime muuta seenhaiguste otsimise sobilike vahendite valmistamise sama lihtsaks või... peaaegu sama lihtsaks," selgitas uurimuse kaasautor Miguel Jimenez ERR Novaatorile.

Kuigi seenhaigused ähvardavad igal aastal lõpetada hinnanguliselt enam kui 25 miljoni inimese elu, on need saanud võrreldes bakterite põhjustavate hädadega suhteliselt vähe tähelepanu. Hea tervishoiusüsteemiga riikides kulub proovide laborisse saatmiseks ja edasiseks raviks vastuse saamine tavaliselt vähem kui päev. Täpse diagnoosi panemine nõuab ülipuhast keskkonda ja tarviliku analüüsi tegemine suhteliselt kalleid keemilisi ühendeid.

"Arengumaades pole see aga sageli võimalus. Kuigi ka arenenud riikides oleks paljudele meeltmööda, kui nad saaks analüüside pealt kokku hoida, teha neid kodus ja kiiremini," lisas Jimenez. Columbia ülikooli sünteetiline bioloog nägi lahendust pärmirakkude pinnal paiknevas valgus. Seen kasutab retseptorit oma võimalike partnerite eritavate feromoonide täheldamiseks. Valgu valmistamise eest vastutavat geeni saab asendada teiste seente vastava DNA lõikudega. Piltlikult pannakse pärm ära tundma ja armastama teist seeneliiki.

Pärmi genoomi saab lükkida teistegi liikide geene. Näiteks tomatitele neile iseloomuliku värvi andva lükopeeni sünteesimise eest vastutava DNA lõigu. "Erinevad geenid on võimalik siduda omavahel üheks võrgustikuks. Võõraste geenide toel muutub pärmirakk meie puhul seega haigustekitajaid märgates punaseks," selgitas Jimenez.

Näitkatsetes suutis töörühm avastada mutandist õllepärmiga kümmet erinevast sorti haigustekitajaid. Näiteks mitut kandidoosi põhjustavat seeneliiki, brasiilia blastomükoosi põhjustavat seent ja paari taimi ohustavat seenhaigust. Parimal juhul võttis diagnoosi panemine aega neli tundi. Seejuures ei kasutatud alati juba looduses leiduvaid DNA juppe, vaid ka täielikult inimeste sünteesitud pärilikkusainet.

Testi kasutajasõbralikumaks muutmiseks kasutas Jimenez kolleegidega tavalisi paberist mõõtevardaid. Leotamise käigus nende pooridesse imbunud geneetiliselt muundatud seened püsisid toatemperatuuril kasutuskõlblikud kuni 38 nädalat. "Potentsiaalselt saaks iga väike küla pruulida kohapeal pärast algse seene saamist omaenda diagnostikavahendeid," lisas sünteetiline bioloog Sarnase lahendusega saaks määrata ka erinevaid baktereid. Esmajärjekorras töötab töörühm välja kooleratesti

Paraku vihjavad tulemused, et mutandist õllepärm võib jääda hätta üksteisele geneetiliselt väga sarnaste liikide eristamisel. "Ja otseloomulikult peame me enne selle laiemat kasutuselevõtmist tõestama, et see ei ohusta kuidagi elusloodust. Tegu on ikkagi poolsünteetilise geneetiliselt muundatud organismiga. Igal juhul võiks seda laboriseinte vahelt väljaspool näha kahe-kolme aastaga," sõnas Jimenez.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.