Mõjukas teadlasrühm tahab sünteesida terve inimgenoomi
Veerandsada maailma juhtivat sünteetilise bioloogia vallas tegutsevat teadlast esitlesid avalikult kava valmistada selle keemilisest osistest terve inimgenoom. Eesmärgi poole püüdlemine kannustaks tagant uute pärilikkusaine sünteesimiseks sobilike tehnoloogiate loomist, mis kiirendaks omakorda näiteks arstiteaduse ja põllumajanduse arengut.
Idee tekitas avalikkuses kahinat juba möödunud kuu lõpus, kui valitud teadlased, advokaadid ja ettevõtjad kogunesid Bostonis suletud uste taga arutlema projektiga seonduvate tehniliste väljakutsete ning eetiliste, õiguslike ja ühiskonda laiemalt puudutavate küsimuste üle. Kohati peljati isegi, et projekt võimaldab luua n-ö laboris disainitud inimesi, kellel puuduvad vähemalt geneetilises mõttes vanemad.
Nii toonitatakse ajakirjas Science projekti kirjeldavas artiklis, et selle peaeesmärk sarnaneb 2004. aastal lõppenud Inimgenoomi Projektiga. Pärilikkusaine lugemise ja analüüsimise asemel loodetakse seekord odavamaks muuta aga selle sünteesimist ehk geenikoodi kirjutamist – järgmise kümne aastaga vähemalt tuhandekordselt. Hetkel kuluks inimgenoomi moodustava vähemalt kolme miljardi tähe valmistamiseks kuni kolm miljardit dollarit, mis on võrreldav esimese inimgenoomi järjestamiseks kulunud rahasummaga.Täielikult sünteetilistes genoomides pole iseenesest midagi uut. Seni on teadlased piirdunud aga vaid viiruste ja bakteritega, mille valmistamiseks ning elus hoidmiseks tarvilike instruktsioonide arv on tunduvalt väiksem. Näiteks keerukama pärmi genoomi valmistatakse loodetakse lõpule jõuda järgmise aasta lõpuks. Võrreldes inimestega koosneb seene genoom vaid umbes kümnest miljonist aluspaarist.
Teadlasrühm näeb esimeste sammude pikkade pärilikkusaine lõikude, näiteks geenilookuste, sünteesi, mis haaraksid endasse lisaks üht võit teist valku kodeerivale geenile ka seda ümbritsevat pärilikkusainet. Kuigi seda peeti aastaid vähetähtsaks, on tänaseks selge, et see täidab muu hulgas reguleerivat rolli. Järkjärguliselt liigutaks edasi laiemalt levinud haiguste avaldumiseni viivate DNA lõikude ja ka tervete kromosoomide sünteesini.
Samuti võiks olla üheks projekti tulemiseks üliohutud rakuliinid, mis ilmutaksid resistentsust erinevate viiruste ja vähi suhtes ning kust oleks eemaldatud näiteks prioonite geenid ja endogeensed korduvad pärilikkusainelõigud, et parandada genoomi üldist stabiilsust. Lisaks saaks neist eetikaprobleemide vältimiseks eemaldada reguleerivat rolli täitvad pärilikkusaine lõigud, mille toimel arenevad rakud sugurakkudeks. Viimaks võiks sünteetilise genoomiga rakke kasutada tüvirakkudel põhinevates teraapiates, et muuta neid senisest töökindlamaks.
Täiendavate võimalustena nähakse rakukultuuride vähenõudlikumaks muutmist, mis võimaldaks vähendada kasvulahusele tehtavaid kulutusi, ja sünteetilise sea genoomi loomist, millel oleks potentsiaali vähendada liikideülese organite siirdamisega seonduvad tüsistuste esinemissagedust.
Projekti esitlenud teadlasrühm loodab, et sihipärase arendustööga saab teha juba selle aasta alguses ja nad suudavad hankida selleks ajaks umbes 100 miljonit dollari suuruse algfinantseeringu. Bostoni kohtumisel osalenud Imperial College Londoni professor Tom Ellis märkis aga, et isegi tarviliku finantseeringu saamisel osutub hoopis suuremaks probleemiks aga selleks kuluv aeg. Täiendavate partnerite leidmiseta oleks tegu pigem 15—20 aastat vältava projektiga. Praeguste tehnoloogiate juures pole selle realiseerida aga kindlasti võimalik vähem kui viie aastaga. Samuti pelgas Ellis, et vaid inimgenoomile keskendumine võib viia liiga kitsa lõpptulemini.
Vaatamata teadlasrühma poolt välja toodud potentsiaalsetele rakendusaladele pole aga sugugi terve kogukond veendunud projekti otstarbekuses. Näiteks vastavalt Northwesterni ja Stanfordi ülikoolis töötavad Laurie Zoloth ja Drew Endy nentisid Bostoni kohtumise ajal, et mõistlikum oleks tegeleda vähem vastuoluliste ja juba lühemas perspektiivis kasu toovate genoomidega. Samuti kritiseerisid nad toona Churchi ja teisi projekti kavandamises osalenud teadlasi vähese avatuse eest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa