Sama teadlasrühm, kes kolme aasta eest ehitas ise ühe pärmikromosoomi, annab nüüd teada, et on valmis saanud veel viis pärmikromosoomi. Sellega ongi juba kolmandik pärmi genoomist tehtud. Kui genoomiehitusoskused sama kiirenevalt edasi arenevad, on varsti käes uue rakendusteaduse, insenergenoomika ajastu.

Ühte sünteetilise genoomiga olendit on maailm juba näinud. Aga see oli ainult bakter, rakutuumata olend, kelle genoom on väiksem ja lihtsam kui tuumaga olenditel nagu näiteks selsamal pärmil.

Jef Boeke Ameerika Ühendriikide New Yorgi ülikoolist ja ta kolleegid panid pärmi kromosoomid kokku 30 tuhandest kuni 60 tuhandest DNA ühikust ehk tähest ehk nukleotiidist. Kõiki neid tähti tuli hoolikalt üle kontrollida, et need oleksid DNA ahelas ikka võimalikult õiges järjestuses. Asi läkski korda, sest nagu Boeke ja kaasautorid ajakirjas Science kirjutavad, kasvavad sünteetiliste kromosoomidega pärmirakud täpselt sama hästi kui tavalised pärmirakud.

Nüüd jääb teadlastel üle kokku panna ainult ülejäänud kümme pärmikromosoomi. Seda tehes saavad nad ise tohutult targemaks. Boeke sõnul võib tegevust võrrelda jalgratta väikesteks juppideks lahti võtmise ja uuesti kokku panemisega. See aitab paremini mõista, kuidas jalgratas või genoom töötab.

Kindlasti hoiavad ka biotehnoloogiatöösturid Boeke tegevusel silma peal. Muundatud geenidega pärmirakud on juba praegu pandud tootma mitmesugused ravimeid või kosmeetika-aineid. Kuid mida kõike veel võiks tootma panna isetehtud genoomiga pärmi, seda saame küllap varsti näha.