Ühelegi keelekasutajale ei pea meelde tuletama sõnade võimu ja mitmekesiseid kasutusvõimalusi, küll aga väärib eraldi analüüsi see, kuidas võimusuhte enda olemus avaldub keeles. Angloameerika maailmas on olemas keelekategooriat tähistav termin slur, millega tähistatakse selliste sõnade kategooriat, mis viitavad kellelegi spetsiifilise grupikuuluvuse põhjal ning kannavad sealjuures teatavat negatiivset tähendusvarjundit - olgu see siis vihjatud või uhkusega välja öeldud.

Eesti keeles on tõlkevasteks pakutud vaenusõna või vaenunime, kuid juurdunud antud liigitus ei ole. Bakalaureusetöö keskendus mustanahalistele viitavale sõnale nigger ning eestikeelsele terminile neeger. Esimest peetakse üldjuhul plahvatuslikuks ja haavavaks vaenusõnaks, teist ümbritsevad ühiskondlikud debatid selle halvustavuse, solvavuse ning lubatavuse üle. Nendele vastandustele ning eripäradele läheneti töös teoreetilise filosoofia raamistiku kaudu.

Eesti meedias on neegrit käsitletud niggeri virvasõnana (false friend). Virvasõna on termin, mis sarnaneb vormilt, näiteks kirjapildilt või häälduselt, mõne teise sõnaga, kuid mille tähendus on täielikult või osaliselt võrdlussõnast erinev. Näiteks sobivad hästi dekaad ja decade - eestikeelne sõna tähistab kümmet päeva, ingliskeelne kümmet aastat. Kuivõrd mõlemad viitavad ajaperioodile, on olemas jagatud tähendust, kuid esineb ka erisusi, mis piiravad muuhulgas kasutusvõimalusi.

Avalikes mõttevahetustes, mida esineb eriti tihti uue õigekeelsussõnaraamatu valmimisperioodil, on esile kerkinud argument, mille kohaselt neegri ja niggeri omavaheline suhe on just selline nagu eelmainitud ajaterminite vaheline seos. Kuigi ingliskeelne on halvustav ning selle kasutamine ei ole kõigis kontekstides vabalt lubatud, ei peaks samasuguseid omadusi automaatselt omistama eestikeelsele sõnale ega selle kasutust neil alustel piirama. Need on virvasõna argumendid.

Seega on virvasõnastaatus mehhanism, mille kaudu selgitatakse inimeste ekslikku reaktsiooni sõnale neeger - kui mustanahaline antud sõna kuuleb, teeb ta vea, arvates, et see on mainitud viisil ingliskeelse vaenunimega sarnane. Sisuerinevuseks, mis taolise vääriti mõistmise esile kutsub, peetakse varieeruvat kultuurikonteksti. Kui USA ja Ühendkuningriigi ajaloo annaalidest vaatavad vastu diskrimineerimise, represseerimise ja rassismi mustrid, siis väidetavalt Eestis europiidne rass end mustanahalisega antud viisil vastandnud ei ole. Niisiis ei tohiks olla ka põhjust arvata, et neeger on solvav.

Kuidas taolist arutluskäiku hinnata? Esmalt peab veenduma, et argument on kehtiv (valid), st et üksnes eelduste järgimine viib väidetud ja loodetud järelduseni. Rekonstrueeritud mõttelõng tundub taolise filosoofia metodoloogia kullafondi kuuluva hindamistehnika järgi valiidne.

Jõudmaks järeldusele, et neeger ja nigger on virvasõnad, peavad olema täidetud kolm eeldust: ingliskeelses kultuurikontekstis peavad esinema diskrimineerivad uskumused ja praktikad (1), mis Eesti kultuuriloos levinud ei ole, (2) ning nende tausteelduste tõttu peab esile kerkima erinevus tähenduses. See tähendaks, et represseerivate uskumuste ja praktikate olemasolu on vaenusõna-staatuse omistamiseks tingimata vajalik (3). Argumendi tõesuse üle otsustamiseks peabki kaaluma, kas eeldused on tõesed.

Bakalaureusetöös võetakse antud tarviliku tingimuse - vaenusõna staatus on olemuslikult seotud kultuuripraktikaga - hindamiseks appi keelefilosoofilised teooriad. Teisisõnu võimaldab taoline lähenemine hinnata, kas teooriad, mis selgitavad edukalt niggeri kasutust ja esinemist, toetavad virvasõna argumenti või lükkavad selle sootuks ümber.

Võrdleva analüüsi tulemusel jõuti töös järgmise järelduseni: virvasõna argument ei ole tõene, sest vähemalt üks selle kolmest eeldusest on väär. Seega ei ole võimalik antud argumendile toetudes ka väita, et nigger ja neeger oleksid olulises mõttes erinevad.

Nimelt ei saa varieeruvast kultuurikontekstist tuletada tähenduste lahknevust, sest keelekasutajate taust on olulistes aspektides tegelikult sarnane. Eitav vorm on taotluslik, sest positiivseid väiteid neegri staatuse, sh halvustavuse ja lubatavuse kohta antud andmete ja analüüsi puhul teha ei saa. Jäädes kitsalt teoreetilise filosoofia piiresse on võimalik üksnes väita, et kõik tarvilikud tingimused, mida täidab ingliskeelse sõna, on täidetud ka neegri puhul.

Just nii palju, kui töö andis vastuseid, tõstatas see ka uusi küsimusi. Ehk on võimalik, et neeger on mitmetähenduslik - kuigi sõnaga seonduvad diskrimineerivad praktikad, on Eestis ka hulk inimesi, kes leiavad, et tegu on täiesti neutraalse terminiga. Mitmeti mõistetavus võib lisaks tähendustasandile väljenduda ka selles, mis tüüpi kõneakt tehakse, millise registri või tooniga sõnaga on tegu.

Üksnes filosoofia eriala pakutav metodoloogia tööriistakast võimaldab neid varjundeid eristada. Kuigi abstraktse tasandi teoreetiline käsitus võib näida igapäevaelust kauge, avab bakalaureusetöö akna ka praktiliste ja normatiivsete uurimuste valda, võimaldades kõnelejate intuitsioonidele toetudes selgitada keelenõuete ja kõnelemistavade olemust.