Minutiloeng: kui palju taimi kasvab Tallinnas? ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kui kõik sama liigi isendid oleksid ühesugused, siis on suurem oht terve liigina hukka saada, kui tabavad elutingimused. Niisamuti on loodusega linnas. Seetõttu ongi oluline uurida, kui palju ja milliseid taimi kasvab linnakeskkonnas, näiteks Tallinnas. Sellest räägib ühe minuti loengus lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

Mida mõistetakse elurikkuse all? Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab vähemalt kolme tasandit:

  1. liigisisest mitmekesisust;
  2. erinevate liikide arvu ehk liigirikkust;
  3. koosluste ja maastike mitmekesisust.

Miks on liigisisene mitmekesisus oluline? Kas ei oleks hoopis toredam, kui inimesed, koerad ja männid oleksid kõik täpselt ühesugused? Kui üks liik hõlmab erinevate omadustega isendeid, on tõenäosem, et see liik jääb püsima meie pidevalt, päevast-päeva ja aastast-aastasse muutuvas elukeskkonnas.

Nii on ühed liigi isendid parema vastupanuvõimega ühtede haiguste suhtes, teised teiste suhtes.

Erinevad isendid taluvad ilma ekstreemsusi erinevalt. Mõned isendid on riskialtimad uute paikade asustajad, teised on alalhoidlikumad.

Liigisisene mitmekesisus loob eelduse, et pidevalt muutuvas maailmas keegi ikka ellu jääb. Inimene oskab seda liigisisese muutlikkuse fenomeni kenasti ära kasutada ja on aretanud näiteks palju erinevaid õunasorte ning koera- ja veisetõuge. Ikka selliseid, mille järgi on olnud vajadus.

Miks on elurikkus oluline? Elusloodus on keeruline, paljude omavaheliste seostega süsteem. Ühe lüli kadumine sellest võrgustikust mõjutab mingil määral kõiki teisi võrgu liikmeid. Kuidas, seda ei saa me ka teaduslikku teadmist rakendades täpselt ennustada, aga valdaval juhtudest kahjuks inimesele ebameeldivas suunas.

Toome elurikkusega seoses vaid mõned märksõnad: tolmeldamine ja toit, puud ja õhu puhtus, taimed ja uued ravimid, meid ümbritsevad elusolendid, kes pakuvad rõõmu, virgutavad, innustavad ja võtavad maha pingeid.

Olete mõelnud, kas meie linnad on elurikkad või mitte? Olen kuulnud arvamust, et linnad nüüd küll elurikkad ei ole.

Küsime näiteks, palju kasvab linnas erinevaid õistaimede liike? Selliseid liike, keda inimene ei ole antud kohta ei istutanud ega külvanud, s.t neid, kes kasvavad ilma inimese hooldamata omapead?

Botaanikud on aastakümneid jälginud taimede levikut Eestis. Kui võtame Pärnu, Tartu või Tallinna, siis spontaanselt ehk omapäi kasvavaid õistaime liike on neis linnades ühel ajahetkel umbes 600...700. Kas teil on umbes 700 tuttavat, kelle tunnete ära nägu- ja nimepidi?

Taimed on olulised. Kus kasvab palju erinevaid puid, põõsaid ja rohttaimi, seal saavad elada ka mitmesugused linnud, liblikad, mardikad ja teised loomad, samuti erinevad seeneliigid. Samas on oluline, et linna rohealad oleksid ühenduses nii omavahel kui ka linnaväliste loodusmaastikega. Üksteisest eraldatud, kildudena paiknevatelt rohelaikudelt kaob liigirikkus kiiresti.

Uuringud näitavad, et paljud maailma linnad on rikkad liikide arvu poolest. Võib küsida, miks? Siin võib välja tuua 3 põhjust.

Esiteks ongi enamik linnu rajatud kohtadesse, kus on vahelduv maastik - jõed, ojad, järved, mererand, mäed, järsakud, künkad ja orud. Vaheldusrikas maastik pakub elupaika erinevatele elusolenditele.

Teiseks elab linnades arvukalt võõrliike. Võõrliigid on liigid, kelle inimene on tahtlikult või tahtmatult toonud paika, kuhu liik omal jõul ei satuks. Looduslikuks takistuseks võivad olla mäed, mered, kõrbelised alad. Linnadesse toodud võõrliigid võivad aedadest-parkidest (kuhu nad on ilutaimedena kasvama pandud), kauba laadimispaikadest ja elevaatorite juurest (kuhu satuvad teistest maadest tahtmatult kohale toodud umbrohtude seemned) ning mujaltki "jalga lasta" ning alustada iseseisvat elu.

Kolmas põhjus on järgmine: seal, kus tegutsevad eluslooduse tundjad-bioloogid, sealt on üles märgitud ja teada ka rohkem liike. Küsimus ei ole selles, et bioloogid linnadest väljaspool välitöödel ei käiks. Asjaolu on selles, et osad liigid on raskesti märgatavad või ei ilmu osal aastatest üldse välja (taimed säilivad seemnetena või maa-aluse osana ega moodusta mõnel aastal lehti, putukad on mullas vastse staadiumis).

Võõrliigid võivad püsida ka mõne aasta, siis vahepeal tükiks ajaks kaduda. Oma kodu ümbruses päevast-päeva toimetades on eluslooduse tundjal võimalus üles leida rohkem liike, kui sellises paigas, kuhu ta harva satub.

Tallinna Ülikoolis tegeletakse nii linnade planeerimise küsimustega kui ka linna elurikkuse uurimisega. Samuti teevad Tallinna Ülikooli botaanikud koostööd taimeatlase toimkonnaga, kel on käsil Eesti soontaimede levikuatlase koostamine.

Linnas, kus on toimiv, elamurajoonide vahele sopistuv sidus rohealade võrk, saavad elada paljud erinevad taimed ja loomad (näiteks laululinnud, samuti taimede tolmeldajatena olulised kimalased ja liblikad).

Siin on mõnus elada ja toimetada ka inimesel. Paned aga mugavad jalanõud jalga, võtad kaasa väikelapse või istud jalgratta selga ning liigud kodust kilomeetri, paar, kümmekond või rohkem, ja tuled siis kenasti koju tagasi. Ilma, et peaksid vahepeal autode vahel jahmerdama.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: