Igor Baliukin Venemaa Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute instituudist ja ta kolleegid on värske pilguga üle vaadanud andmed, mille on enam kui kahekümne aasta eest kogunud Päikese ümber tiirutav kosmoseobservatoorium SOHO.

Mida kõrgemale minna, seda hõredamaks Maa atmosfäär jääb. Ühest hetkest saab tast lihtsalt väga hõre vesinikuaatomite pilv.

Baliukini ja ta kaaslaste analüüsi järgi ulatub see pilv Maakerast lausa 630 000 kilomeetri kaugusele ehk rohkem kui poolteist korda kaugemale kui Kuu.

See tähendab, et kui Apollo 16 astronaudid sest vesinikupilvest 1972. aastal muljetavaldava ultraviolettpildi tegid, ei teadnud nad ise, et on parajasti koos Kuuga ikka veel sellesama pilve sees.

Pilv on küll tõesti väga-väga hõre. Maast umbes 60 000 kilomeetri kaugusel on kuupsentimeetris keskmiselt 70 vesinikuaatomit. Kuu juures ehk umbes 380 000 kilomeetri kaugusel leidub üks vesinikuaatom keskmiselt viie kuupsentimeetri kohta.

Baliukin ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Journal of Geophysical Research: Space Physics.