Tehnikaülikooli magistritöö: sularaha on täis mikroobe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui võrrelda paberraha mikroobidega saastatust polümeerraha saastatuse tasemega, kuid selgus, et raha materjal ei mängi siin rolli: mõlemat tüüpi rahad on samal tasemel mikroobidega kaetud.

Gripihooajal on muutunud ülimalt aktuaalseks hügieenipõhimõtete järgimine, et vältida nakkushaigusi. Haigused võivad inimesele üle kanduda igapäevases tegevuses, ka kasutades maksmisel sularaha. Mitmed riigid üritavad seda probleemi vähendada, võttes paberraha asemel kasutusele polümeerraha.

Hiljuti kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate instituudi magister ja meditsiinidoktor Khalil Bassam oma magistritöö sularaha mikroobse saastatuse kohta.

Khalil Bassam võrdles oma magistritöös paberraha mikroobidega saastatust polümeerrahaga.

Võrreldavateks kupüürideks olid kahest linnast ringlusest korjatud rahatähed: eurod Tallinnast ning naelad Londonist. Uurimuses võrreldi nelja tüüpi kupüüre: 5- ja 10-naelased (polümeerraha) ning 5- ja 10-eurosed (paberraha).

Mikroobide taset mõõdeti ATP (adenosiin trifosfaat) meetodil ning tulemust väljendati RLU ühikutes (Relative Light Unit, eesti keeles suhteline valgusühik). Rahatähtede mõõtmise viis Bassam läbi Microbial Innovation Technology laboris Derbys (Ühendkuningriik).

Uuringu tulemusena leidis Bassam, et mikroobidega saastatuse võrdluses paberrahal ja polümeerrahal olulist erinevust pole – mõlemad on samal tasemel mikroobidega kaetud. Sellega panustas ta müüdi ümberlükkamisse, et polümeerraha aitab vähendada inimeste nakatumist nakkushaigustesse. Samas oli uurimuse märkimisväärne avastus, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.

Asjaolu, et väiksema väärtusega kupüürid kandsid rohkem mikroobe, näitab, et need kupüürid ringlevad käest kätte oluliselt tihedamini. Samuti võib see viidata raha kasutajate sotsiaal-majanduslikule taustale.

Oma magistritööga tõi Bassam välja bioloogilise ohuteguri, millele vähe tähelepanu pööratakse – sularaha. Kaitsmisel viitas autor ka riskile, et paberraha võidakse kasutada bioterrorismi vahendina. Näiteks New Yorgi ülikooli uuringus leiti sularahalt ka Siberi katku pisikuid.

Vastne magister leiab, et riigil peaks olema selliseks bioterrorismi hädaolukorraks varuplaan – lülituda kriisiperioodiks üksnes elektroonilistele makseviisidele ja katkestada sularaha kasutamine.

Varasema arstiharidusega, Ühendkuningriigi kodanik Khalil Bassam tuli Eestisse ning astus Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogia magistriõppesse, sest siinses õppes ühendatud tervishoid ning digitaalsed lahendused, mis ei ole Euroopas kuigi levinud. Oma karjääri jätkab ta Ühendkuningriigis.

Magistritööd "A comparison of the potential microbial contamination of polymer-based and cotton-based banknotes using ATP technology" juhendasid majandusteaduskonna tööohutuse professor Piia Tint ning lektor Tarmo Koppel.

Juhendajad hindavad magistritöö praktilist väärtust kõrgelt eriti tööohutuse aspektist, kuna just klienditeenindajad moodustavad kõige suurema osa Eesti töötajaskonnast.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: