"Kui tavalise paberi võib panna lihtsalt prügikasti, siis see komposteerub ja laguneb suhteliselt kiiresti ära. Rahapaberiga seda ei juhtu," ütleb Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Koos kolleegidega Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Iraani ülikoolidest katsetas ta võimalust, kuidas valmistada paberraha-jäätmetest bioetanooli ja biogaasi.

Loodud kestma

Timo Kikase sõnul pole kõik maailma rahatähed päris samasugused, kuid oma otstarbe tõttu siiski sarnased. "Nad peavad vastu pidama nii mehhaaniliselt kui ka bioloogiliselt ja keemiliselt," selgitab ta. 

Arvestades, et maamunal on kõik keskkonnad täis mikroobe, on rahapaber valmistatud võimalikult lagunemiskindlaks. "Paber, millest raha on tehtud, määrab ära ka selle, et raha on hiljem väga keeruline käidelda," lisab Kikas. Kui kasutuskõlbmatud rahatähed maha matta, lagunevad need lõpuks ära, ent rahatähtede koostises olevad keemilised ühendid võivad kahjustada mulla mikrofloorat. Kui aga käibelt läinud raha põletada, satuvad mürgised ained õhku.

Seega proovisidki Kikas ja kolleegid nii tinti sisaldavaid kui ka tindita rahatähti enne lõhustamist eeltöödelda erinevates kogustes väävelhappega ja erineval temperatuuril lämmastiku plahvatusliku rõhulangetusega (NED). Ehkki tindiga ja tindita paberraha käitus protsessis erinevalt, õnnestus uurijail väärindada kahjulik jääde bioetanooliks ja -gaasiks.

Kikas ise möönab, et ei jäänud tulemusega veel lõpuni rahule. "Paberimaterjal on enamasti puuvillast. See tähendab, et rahal on väga kõrge tselluloosisisaldus, aga sellest tselluloosist meie saime etanooli ja biogaasi tootmisel kätte võib-olla ainult kolmandiku. Tegelikult potentsiaali oleks palju rohkem," selgitab ta. 

Samas on uurimisrühmal Kikase sõnul plaanis meetodit edasi arendada. Muu hulgas plaanivad nad välja töötada uue eeltöötlusviisi, mis peaks paberikiude paremini lõhkuma. Veel on plaanis katsetada rahapaberi lagundamist eesmärgiga toota saadud massist kõrgväärtuslikke biokemikaale.

Raske raha

Rahatähtede käitlus pole Timo Kikase hinnangul konkreetselt Eesti mure. "Meie ise raha ei trüki, meie ise kasutatud raha ei käitle, aga tegelikult on see probleem ülemaailmne," märgib ta. Kuigi rahapaber on kahjulikke kemikaale täis, lähevad paljud riigid siiski põletamise teed. Teised, nagu Suurbritannia, matavad oma pangatähed lihtsalt maha. Eestis käibivad eurod saadetakse riigist välja põletamisele.

Kumbki lahendus pole Kikase hinnangul aga kuigi jätkusuutlik. "Kui vaadata neid maid, kus kogutakse rahatähed kokku, siis paberimassid on seal päris suured. Massi tuleb ikka tonnide ja tonnide viisi juurde ja see kuulub ohtlike jäätmete hulka," ütleb ta.

Kikas soovitab nii raha kui ka kõiki muid jäätmeid vaadata kui tooret. "Tuleb leida võimalusi, kuidas kasutada seda tooret ära niimoodi, et tuleks välja midagi, mida saab kasutada edasi," võtab ta mõtte kokku.

Timo Kikas ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjades Polymers ja Processes.