Teaduse elutööpreemia pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari ({{commentsTotal}})

{{1550136060000 | amCalendar}}

Sel aastal said 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas.

"Päris kõhedaks võtab...," oli Anne Luige esimene reaktsioon pärast uudisest kuulmist: "....positiivses mõttes. Suuremad asjad on tehtud, aga ma teen ikka natukene edasi jõudumööda. Nii palju kui tervis lubab!".

Emeriitprofessor lootis, et erinevate organismide omavahelise suhtluse parem mõistmine võiks aidata vähendada tulevikus taimekaitsevahendite kasutamist. Oma peamise saavutusena nägi Luik jõupingutusi viia inimesi loodusega kokku varasemast rohkem.

Samale rõhutakse haridus- ja teadusministeeriumi teates. Anne Luik lõi Eestis ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi. Ta on ka hinnatud õppejõud, kes arendas välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis ning koostas õppematerjale ja õpikuid. Luik on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija.

Lähitulevikus loodab Luik kasvatada ühiskonnas laiemat arusaamist loodushoidliku tegevuse vajalikkusest, seda eelkõige populaarses vormis ja laste seas. "Kogu aeg räägime konkurentsist-konkurentsist-konkurentsist, aga tegelikult on looduses ka suur koostöö. Seda arusaamist koostööst inimtegevuses ja loodusega kooskõlas olevas tegevuses on vaja hästi palju arendada," laiendas Anne Luik.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Ära märkimist vääris ka tema töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine ning terav pilk ja sulg

Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö "DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni" eest.

Senise elukäigu juures pidas Ustav kõige olulisemaks õigel ajal õigesse kohta sattumist. "See oli Artur Linnu ja Richard Villemsi labor. Ma tundsin neid juba 1968. aastast, kui ma tudeng olin, ja 1976. aastal asusin nende juurde tööle," meenutas akadeemik.

Sellest ajast saadik on Eesti teadusmaastik märkimisväärselt muutunud. "See on suhteliselt lame ja kole nälginud tänu suure hulgale ambitsioonikatele, hästi ette valmistatud noorteadlastele, kelle võimalused eneseteostuseks on klassikalises akadeemilises võtmes äärmiselt komplitseeritud. Konkurents rahale on meeletu," laiendas Ustav. Väga agressiivselt toimetavad need, kes suudavad murda läbi tõkete ja saada raha Euroopast või ettevõtlusest.

Just see kannustab Ustavit tema karjääri praeguses staadiumis. "Olen pühendunud kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arendamisele nendele samadele inimestele, kes praegu teaduspõllul nälgivad, et nad saaksid end teostada ettevõtluses," laiendas akadeemik.

Ustavi hinnangul pole vahet, kas teha teadust ettevõttes, mille tulemus on toode või tehnoloogia, või akadeemilises süsteemis publikatsioone ja viiteid korjates ning h-indeksit kasvatades. "Meie reaalsetes rahastamise tingimustes on tegelikult arukas teha teadust niimoodi, et selle tulem oleks kõrgel tasemel, aga poleks lihtsalt kirjeldav teadus, vaid seletav teadus. See võimaldaks luua uusi tehnoloogiaid ja tooteid, et tuua selle kaudu teadusesse raha," sõnas akadeemik.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks. Näiteks lõi ta üht tüüpi AIDSi vaktsiini.

Mart Ustav on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.


Parimad teadustööd

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

Arvet Pedas täppisteaduste alal tööde tsükli "Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks" eest;

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli "Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis" eest;

Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli "Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes" eest;

Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö "Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral" eest;

Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli "Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt" eest;

Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö "Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu" eest;

Allan Puur sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates" eest;

Rein Raud humanitaarteaduste alal uurimistöö "Kultuuriteoreetilised uurimused" eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: